„Suveseik“ räägib erinevaist Eesti paigust pärit noortest, kelle keele- ja kultuurikeskkond on küll sarnane, kuid samas vägagi erinev. Tekib mittemõistmisi ja nendest tulenevaid kentsakaid olukordi. Läbi huumori, soojuse ja tantsu saavad aga kõik probleemid ja arusaamatused lahendatud. Lavastusega soovitakse rõhutada väikese Eesti kultuuriruumi rikkust ja eripalgelisust.

Noortelavastuse „Suveseik“ idee autorid ja koreograaf-lavastajad on Maido Saar ja Maria Uppin-Sarv, dramaturg Tarmo Tagamets, produtsendid Anne Tolk ja Marianne Jaanson. Kaasa löövad lõõtspillimängijad Herbert Konnula ja Merili Murde.

„Suveseik“ on 2022. aasta suvel etendunud samanimelise lavastuse edasiarendus.

Lonitseeras kohtuvad kupleelik irvitamine ja lüüriline südamepuiste. Bändi kunstiline juht Kaisa Kuslapuu peab oma suurimateks mõjutajateks statsionaarset kruusahunnikut sünnikodu ees ja eestikeelse levimuusikaga üles kasvamist. Lonitseera muusikastiili on püüdnud kirjeldada nii kuulajad kui bändiliikmed ise, kuid see on olnud üpris edutu. Niisiis tuleb leppida väljenditega “dramaatiline indijatspopp”, “peen huumor hea bassiga” või “suht kaasalauldav muusika”. Lonitseera debüütalbumi “Tapeet” (2022) võtsid soojalt vastu nii fännid kui ka kriitikud ning see pälvis 2023. aasta Eesti Muusikaauhindadel aasta autorilaulualbumi tiitli.

“Mijat Mašković” on Kolašinas asuv kunsti- ja kultuurirühm, mis sai alguse 1943. aastal. Alates sellest ajast on nad pidevalt tegutsenud, keskendudes traditsioonilistele Montenegro kultuuripärandi väljendusvormidele. Nende repertuaari kuulub 14 tantsu ning nad on esindanud Jugoslaavia ja hilisema Montenegro tantse ja laule rahvuslikel folkloori etendustel. Lisaks noorema põlvkonna kaasamisele traditsiooniliste tantsude õppimise kaudu on KUD “Mijat Mašković” saanud mitmeid auhindu ning tunnustusi oma panuse eest kohaliku kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel.

American Folk Ensemble’ juured on Utah osariigis Oremis ja koosneb nii tantsijatest kui muusikutest üle kogu Ameerika Ühendriikide.
Grupp on esindanud USAd üle 70 tuntud folkloori festivali ja teistel üritustel Ida ja Lääne Euroopas, Kanadas, Mehhikos, Lõuna – Ameerikas ning aasias alates 1991. aastast.
Nende rikkalik ja varieeruv repertuaar ameerika stiili ja pärandiga, mis on sama dünaamiline ja levinud kui Rocky mägede piirkond, kust nad tulevad.
Meie programm viib teid Apalatši mägedesse, stepptantsu sünnikohast metsiku lääneni.
Meie tantsud juhivad teid läbi aja, kus tõstame esile Ameerika suurepäraseid tantse, sealhulgas Charlestoni, Lindy Hop’i, kaasaegset balletti ja kaasaegsemat svingi.

Tšehhi Vabariigi kirdeosas, Poola piiril asuvast Český Těšíni linnast pärit folkloorirühm SLEZAN loodi 1955. aastal. Grupp tutvustab tantse, laule ja kombeid Těšíni Sileesiast, piirkonnast, mis ulatub Bohumíni (põhjas) ja Slovakkia piirini (lõunas). Piirkond on eriline oma iseäraliku folkloori tõttu, täis sisemist pinget ja varjatud ilu, mis erineb teistest Tšehhi Vabariigi piirkondadest.
Esitlustel kasutab rühm erinevaid rahvarõivaid, mis esindavad Těšíni piirkonna erinevaid osi: Těšíni rahvarõivaid keskosast, rahvarõivaid Těšíni Beskydy mägedest, Jablunkovi rahvarõivaid Jablunkovi linnast ning Orlová rahvarõivaid koos kaevurite kostüümiga Těšíni piirkonna põhjaosast. Kostüümid on täpsed rekonstruktsioonid 19. sajandi keskpaigast.
Tšembalo pill saadab igat tantsuetendust. Lisaks sellele rikastab etendusi ka torupillimängija.
Rühm on oma kodupiirkonda esindanud erinevatel puhkudel ja folkloorifestivalidel nii Tšehhi Vabariigis kui ka välismaal. Etendusi hinnatakse kõrgelt, kuna jäljendavad originaali ega jäta tähelepanuta piirkonna iseloomuliku murret, mis on segu tšehhi, slovaki, poola ja saksa keelest. Pikaajalise töö suurimaks tasuks oleks neile see, kui nad suudaksid võimalikult palju rikkalikku Těšíni Sileesia esivanemate kultuuripärandit ja selle ilu järgmistele põlvkondadele edasi anda.

Ansambli liikmed Janne Mängli ja Kristi Kool on üheskoos tegutsenud alates 2014. aasta sügisest. Neid inspireerib traditsioonilise tantsumuusika mängimine: peamiselt eesti lõõtsa, rahvakandle ning viiuli repertuaar. Sekka laulavad Janne ja Kristi ka vanu laule elust ning armastusest. Lisaks pillimängule ja laulmisele viivad nad läbi pärimuslike tantsude ning laulumängude õpitubasid.

2019. aastal ilmus ansamblil heliplaat “Kasesalu tantsud”. Plaadi nimi on kahetähenduslik. Ühelt poolt annab see aimu, et mängitakse Erni Kasesalu repertuaarist pärit palasid. Samaaegselt vihjab plaadi nimi ka omaaegse tantsukultuuri kontekstile: eks saanud ju noored ikka kokku kasesaludes ja külaplatsidel, et koos tantsida, laulda, mängida ning omavahel tutvust sobitada.

Janne Mängli – rootsi nyckelharpa, laul
Kristi Kool – eesti lõõts, laul

Hendrik Relve (s 1948) määratleb end looduse- , rännu- ja kirjamehena. Rännanud aastakümneid ohtralt kõikidel maailma mandritel, on ta kogunud hulga teadmisi, tähelepanekuid ja elamusi maailma looduse ja rahvaste kohta. Neil teemadel on ta teinud mitmeid fotonäitusi, kõnelenud meedias ja avaldanud raamatuid. Viimati ilmunud teosed on olnud „Kiviaja puudutus“ (2017), mis jutustab Uus-Guinea loodusrahvast korovaidest ning „Minu elu uhkemad loomad“ (2020), mis räägib maailma loomadest.

Lauri Õunapuu nimetab end taskufolkloristiks. Tema sõnutsi ei ole see nagu pärisfolklorist vaid keegi, kes tegeleb rahvaluulega hobi korras, kasutades materjali mida eelkõige hoiab oma teadmistetaskus – peas. Oma taskute sisu jagab Lauri heal meelel kõigi soovijatega, ikka leidub mõni laul või lugu mida kuulajaile tagasi kinkida – kinkida seda, mida ta ise on pärimusekandjailt kingina saanud.

KOPANIČIARIK – SLOVAKKIA
Myjavast pärit laste folklooransambel Kopaničiarik asutati 1972. aastal Slovakkia Armature Myjava võidusõiduklubis, alguses Mladý Kopaničiari nime all FS Kopaničiari ansamblis. Nende repertuaar koosneb traditsioonilistest lastemängudest, lauludest, muusikast ja erinevate teemadega lavastatud tantsudest, mis põhinevad Myjava piirkonna ja Lääne-Slovakkia lähedal asuvate piirkondade traditsioonidel.
Kopaničiarik on esindanud Myjava folkloori mitmel olulisel folkloorifestivalil nii Slovakkias kui ka välismaal. Selle aja jooksul on ansambel regulaarselt osalenud kõikide Slovakkia laste folklooriansamblite üleriigilistel võistlustuuridel ja võitnud mitmeid auhindu.

“Mijat Mašković” on Kolašinas asuv kunsti- ja kultuurirühm, mis sai alguse 1943. aastal. Alates sellest ajast on nad pidevalt tegutsenud, keskendudes traditsioonilistele Montenegro kultuuripärandi väljendusvormidele. Nende repertuaari kuulub 14 tantsu ning nad on esindanud Jugoslaavia ja hilisema Montenegro tantse ja laule rahvuslikel folkloori etendustel. Lisaks noorema põlvkonna kaasamisele traditsiooniliste tantsude õppimise kaudu on KUD “Mijat Mašković” saanud mitmeid auhindu ning tunnustusi oma panuse eest kohaliku kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel.

Tšehhi Vabariigi kirdeosas, Poola piiril asuvast Český Těšíni linnast pärit folkloorirühm SLEZAN loodi 1955. aastal. Grupp tutvustab tantse, laule ja kombeid Těšíni Sileesiast, piirkonnast, mis ulatub Bohumíni (põhjas) ja Slovakkia piirini (lõunas). Piirkond on eriline oma iseäraliku folkloori tõttu, täis sisemist pinget ja varjatud ilu, mis erineb teistest Tšehhi Vabariigi piirkondadest.
Esitlustel kasutab rühm erinevaid rahvarõivaid, mis esindavad Těšíni piirkonna erinevaid osi: Těšíni rahvarõivaid keskosast, rahvarõivaid Těšíni Beskydy mägedest, Jablunkovi rahvarõivaid Jablunkovi linnast ning Orlová rahvarõivaid koos kaevurite kostüümiga Těšíni piirkonna põhjaosast. Kostüümid on täpsed rekonstruktsioonid 19. sajandi keskpaigast.
Tšembalo pill saadab igat tantsuetendust. Lisaks sellele rikastab etendusi ka torupillimängija.
Rühm on oma kodupiirkonda esindanud erinevatel puhkudel ja folkloorifestivalidel nii Tšehhi Vabariigis kui ka välismaal. Etendusi hinnatakse kõrgelt, kuna jäljendavad originaali ega jäta tähelepanuta piirkonna iseloomuliku murret, mis on segu tšehhi, slovaki, poola ja saksa keelest. Pikaajalise töö suurimaks tasuks oleks neile see, kui nad suudaksid võimalikult palju rikkalikku Těšíni Sileesia esivanemate kultuuripärandit ja selle ilu järgmistele põlvkondadele edasi anda.

„Suveseik“ räägib erinevaist Eesti paigust pärit noortest, kelle keele- ja kultuurikeskkond on küll sarnane, kuid samas vägagi erinev. Tekib mittemõistmisi ja nendest tulenevaid kentsakaid olukordi. Läbi huumori, soojuse ja tantsu saavad aga kõik probleemid ja arusaamatused lahendatud. Lavastusega soovitakse rõhutada väikese Eesti kultuuriruumi rikkust ja eripalgelisust.

Noortelavastuse „Suveseik“ idee autorid ja koreograaf-lavastajad on Maido Saar ja Maria Uppin-Sarv, dramaturg Tarmo Tagamets, produtsendid Anne Tolk ja Marianne Jaanson. Kaasa löövad lõõtspillimängijad Herbert Konnula ja Merili Murde.

„Suveseik“ on 2022. aasta suvel etendunud samanimelise lavastuse edasiarendus.

Uurikad on rõõmsameelne folkansambel Uuri külast, Kuusalu vallast, kus laulavad ja mängivad pille koos ühe küla noored. Oma ägeda lavaenergiaga on need 12-18-a noored andnud üle 100 kontserdi, oma CD ja palju muusikavideosid. Uurikad võitsid ka „Noor pärimusbänd 2022“ konkursi.
Nende tuntumad laulud kõlavad sel suvel juba mitmel laulu- ja tantsupeol.

Lavastus “Suvesõber” on mõeldud just pisematele teatrihuvilistele. Loos kutsub minategelane kõik endaga kaasa rännakule läbi aastaaegade, et jõuda tagasi suvesse, kuhu ta unustas oma sõbra. Teekonnal kohtub ta erinevate tegelastega, kes kaasavad lapsed mängulistesse ja muusikalistesse tegevustesse. Lavastuse raamistiku moodustab aastaring ning sellega tutvustame lastele ka aastaaegasid. Muusika poole peal on kaasatud nii pärimust kui ka Karolin Saariste autoriloomingut.

Idee: Karolin Saariste

Lavastus ja tehniline teostus: Ragne Veensalu ja Karolin Saariste

Laval: Ragne Veensalu ja Karolin Saariste

Sihtrühma vanus: 3-8

Kestvus: 30 minutit

American Folk Ensemble’ juured on Utah osariigis Oremis ja koosneb nii tantsijatest kui muusikutest üle kogu Ameerika Ühendriikide.
Grupp on esindanud USAd üle 70 tuntud folkloori festivali ja teistel üritustel Ida ja Lääne Euroopas, Kanadas, Mehhikos, Lõuna – Ameerikas ning aasias alates 1991. aastast.
Nende rikkalik ja varieeruv repertuaar ameerika stiili ja pärandiga, mis on sama dünaamiline ja levinud kui Rocky mägede piirkond, kust nad tulevad.
Meie programm viib teid Apalatši mägedesse, stepptantsu sünnikohast metsiku lääneni.
Meie tantsud juhivad teid läbi aja, kus tõstame esile Ameerika suurepäraseid tantse, sealhulgas Charlestoni, Lindy Hop’i, kaasaegset balletti ja kaasaegsemat svingi.

“Cīpars” tähistas hiljuti 25. aastapäeva, millest 20 aastat on juhiks olnud tunnustatud koreograaf Aija Šrādere.
Grupp sündis tantsuhuvilistest, kes soovisid oma tööandja peol etteaste teha.
On osalenud viiel Suurel Läti rahvalaulude ja -tantsude festivalil, mis toimub iga viie aasta tagant.
Regulaarselt esinetakse Läti lavadel, kuid väljaspool Läti piire on osaletud rahvusvahelistel festivalidel Küprosel, Portugalis, Tšehhis, Serbias, Kreekas, Hiinas ja Venemaal.
Tavaliselt on nad viimane grupp, kes lahkub pärast tantsijate järelpidusid, mis tavaliselt toimuvad pärast ühiskontserte teiste tantsugruppidega.

Tšehhi Vabariigi kirdeosas, Poola piiril asuvast Český Těšíni linnast pärit folkloorirühm SLEZAN loodi 1955. aastal. Grupp tutvustab tantse, laule ja kombeid Těšíni Sileesiast, piirkonnast, mis ulatub Bohumíni (põhjas) ja Slovakkia piirini (lõunas). Piirkond on eriline oma iseäraliku folkloori tõttu, täis sisemist pinget ja varjatud ilu, mis erineb teistest Tšehhi Vabariigi piirkondadest.
Esitlustel kasutab rühm erinevaid rahvarõivaid, mis esindavad Těšíni piirkonna erinevaid osi: Těšíni rahvarõivaid keskosast, rahvarõivaid Těšíni Beskydy mägedest, Jablunkovi rahvarõivaid Jablunkovi linnast ning Orlová rahvarõivaid koos kaevurite kostüümiga Těšíni piirkonna põhjaosast. Kostüümid on täpsed rekonstruktsioonid 19. sajandi keskpaigast.
Tšembalo pill saadab igat tantsuetendust. Lisaks sellele rikastab etendusi ka torupillimängija.
Rühm on oma kodupiirkonda esindanud erinevatel puhkudel ja folkloorifestivalidel nii Tšehhi Vabariigis kui ka välismaal. Etendusi hinnatakse kõrgelt, kuna jäljendavad originaali ega jäta tähelepanuta piirkonna iseloomuliku murret, mis on segu tšehhi, slovaki, poola ja saksa keelest. Pikaajalise töö suurimaks tasuks oleks neile see, kui nad suudaksid võimalikult palju rikkalikku Těšíni Sileesia esivanemate kultuuripärandit ja selle ilu järgmistele põlvkondadele edasi anda.

Ansambel Naised Köögis on Viljandi vanalinna koduköökides sündinud sõpruskond, kes loob laule endast lugupidavatele naistele ja suure südamega meestele.
Toome teie ette valiku lauludest ja lugudest, milles on nii elutantsu ilusat hoogu kui ka paratamatut absurdi. Meie loomingus sulavad lahutamatuks tervikuks teravkeelne päevakajalisus ja lüüriline maailmataju.

Kristiina Ehin – laul, karmoška
Katrin Laidre – laul, karmoška, ukulele, bass ukulele
Sofia Joons Gylling – laul, viiul, kitarr, löökpillid
Kairi Leivo – laul, bass ukulele

Ansambel “Kiiora” sai kokku 2010. aasta suvel, et mängida seto, eesti ja kaugemate hõimurahvaste (tantsu-)lugusid ning tutvustada folgihõngulist omaloomingut.

Nimi “Kiiora” pärineb seto eeposest Peko”. Kiiora, maagilise nuia, mis soodustas põllule osundades viljakasvu ja mis oli Peko sõjarelvaks, andis kangelasele tema isa. Kiioraks nimetatakse praegu ka ülem- ja noorsootska valitsussaua.

Koosseis:
Matis Leima – viiul, karmoška, laul, kazoo
Evelin Ämarik – karmoška, laul
Laurits Leima – kitarr, laul

Meie grupp asutati 1976. aastal Danny Borgionsi (president) ja Tony Buelensi poolt, kes olid mõlemad õpetajad Heilige-Drievuldigheids kolledzis (HDC, tuntud ka kui Josefieten) Leuveni linnas. Meie proovid ja aastaball toimuvad siiani selles koolis. Esimesed liikmed olid HDC õpilased. Poisid, sest tol ajal oli HDC poistekool. Grupil oli aga vaja ka tüdrukuid tantsupartneriteks ja seetõttu paluti poistel tuua oma õed, tüdruksõbrad ja/või naabritüdrukud ning nii sündis ‘t Havermeuleke (nime saanud flaami rahvatantsu järgi).
Alguses keskendusime tantsimisele, kuid rahvamuusika ja liputants lisandusid kiiresti meie tegevusaladeks. Meie repertuaar koosneb nii traditsioonilistest flaami kui ka välismaistest tantsudest. Lisaks püüame end eristada teistest grupidest: anname oma esitatud tantsudele enda väikese panuse, et need tõeliselt enda omaks teha.
Lisaks tantsimisele tegeleme ka muuga. Meie vabaaja töörühm korraldab meie aastase nädalavahetuse, kus on metsamatkad või muud väljasõidud näiteks tsirkusesse, teatrisse või muuseumisse. Lõppude lõpuks oleme rohkem kui lihtsalt tantsijate grupp, me oleme sõbrad.

Norra Rahvamuuseumi Tantsurühm on rahvatantsurühm Oslos, Norra Kultuuriajaloo Muuseumis. Rühm on 70 aastat õpetanud lastele, noorukitele ja täiskasvanutele Norra rahvatantse. Rühm esineb iga-aastastel näitustel muuseumis kaunites Setesdali kostüümides ning kasutab saatemuusikana peamiselt Hardangeri viiulit. Lisaks pakub tantsurühm esinemisi mujal Oslos ning osaleb aeg-ajalt välismaal festivalidel.

American Folk Ensemble’ juured on Utah osariigis Oremis ja koosneb nii tantsijatest kui muusikutest üle kogu Ameerika Ühendriikide.
Grupp on esindanud USAd üle 70 tuntud folkloori festivali ja teistel üritustel Ida ja Lääne Euroopas, Kanadas, Mehhikos, Lõuna – Ameerikas ning aasias alates 1991. aastast.
Nende rikkalik ja varieeruv repertuaar ameerika stiili ja pärandiga, mis on sama dünaamiline ja levinud kui Rocky mägede piirkond, kust nad tulevad.
Meie programm viib teid Apalatši mägedesse, stepptantsu sünnikohast metsiku lääneni.
Meie tantsud juhivad teid läbi aja, kus tõstame esile Ameerika suurepäraseid tantse, sealhulgas Charlestoni, Lindy Hop’i, kaasaegset balletti ja kaasaegsemat svingi.

Orelipoisi nime all tuntud Jaan Pehki loomingus on tähtsal kohal nii muusika kui poeesia.
Ta on avaldanud hulgaliselt heliplaate ja luuleraamatuid. Mitmekesine kontserkava sisaldab juba tuntud laule kui ka uuemat muusikaloomingut mille vahel kõlavad muhedad juhtumised elust enesest.

Trad.Attack! on võtnud missiooniks ennast pidevalt proovile panna, olla pühendunud ning üllatada lisaks fännidele ka iseennast. Üheksa aasta jooksul on bänd välja andnud viis stuudio- ja kolm digitaalset albumit, mis kõik avavad maailma mitmetahulisust.

Värskeim täispikk album “Bring It On” ilmus 2023. aasta märtsis ja on kantud muutustest nii bändiliikmetes endis kui ka maailmas nende ümber. Uue loominguga asuti seni tundmatule teekonnale, et avardada oma maailma ja otsida teistsuguseid kõlasid. Lisaks uutele instrumentidele on bändiliikmete teed ristunud mitme muusikuga nii kodu- kui ka välismaalt, näiteks kõlavad albumil Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers, ansambli Yemen Blues looja, Iisraeli päritolu muusik Ravid Kahalani, seto leelokoor jt. Kõige selle juures ei unusta Trad.Attack! oma juuri, et jääda ikka iseendaks ja eriliseks.

Üheksa aastat tagasi Eesti muusikataevasse ereda komeedina lennanud Trad.Attack! võttis sihiks esineda igas maailma riigis, et jagada ehedat ja otse südamest tulevat muusikat inimestega üle ilma. Juba on üles astutud 38 riigis ja peaaegu igal mandril, kontserte on antud ka Woodford Folk Festivalil Austraalias, Womadil Ühendkuningriikides ja Tšiilis, Rainforest World Music Festivalil Malaisias, Vancouver Folk Festivalil Kanadas ning Womexi ja Folk Alliance International showcase-festivalidel. Kodumaal korraldab bänd üle-eestilisi tuure ning suurkontserte. Trad.Attack!’i loomingut ja tegevust on märgatud ning tunnustatud Eestis 30 muusikaauhinnaga, sealhulgas mitmel korral aasta ansambli ja aasta albumi tiitliga.

Muutused viivad edasi – Bring it on!