VÕRU II TALVINE TANTSUPÄEV (8.12.2018)

VÕRU II TALVINE TANTSUPÄEV

Laupäeval, 8. detsembril 2018. aastal

MTÜ Võru Folkloorifestival on 2018. aastal korraldanud ridamisi üritusi projekti „Tantsime Eestile“ nime all. Aasta lõpetame selles sarjas toimuva  II Talvise tantsupäevaga, kus tantsime neid samu aasta vältel teatetantsul, Võru pärimustantsu festivalil ja tantsuorienteerumisel õpitud ja tantsitud 18 tantsu.

Tantsupäevale on oodatud  tantsima rahvatantsurühmad üle kogu Eesti.

Tantsimisel jääb rühmadele vabadus valida iga tantsu tantsimisel sobiv omandatud variant. Erilist tähelepanu pöörame just Vana Võrumaa pärimustantsudele.

Kindlasti ei pea oskama kõiki tantse. Kaasa saab lüüa nendes tantsudes, mida osatakse ja ülejäänud tantsude ajal saab lihtsalt kaasa lustida või jälgida, mida teised teevad ning nende järgi mõõtu võtta. Tähtis on liikumine ja koosolemisrõõm. Talvine tantsupäev algab 8. detsembri kell 10.00 jõuluturu avamisega. Kell 16.00  toimub Kesklinna pargis tuledesäras ühistantsimine, millele järgneb kultuurimajas Kannel kell 17.30 TTÜ tantsuansambli „Kuljus“ kontsert.

Võru II talvisest tantsupäevast osavõtmiseks täida registreerimisvorm

Info: Maire Udras 56664292; maireudras@gmail.com

Tulõ julgõlt  8. jõulukuu pääväl 2018 aastagal Võrolõ II talvidsõlõ tandsopääväle.

Silmä’ tsihile, jala’ sammulõ!

Võro perimustandso suurpido kõrraldaja’

Tantsud:

Tsirgukõne, linnukõne (Hargla), VV* lk 124, B-osas polka

Savikua venelane (Urvaste), VV* lk 105-106

Tormaline kaalup (Urvaste), VV* lk 127, B-osas polka

Konts, varvas (Urvaste), võib ka tantsida „Kouka polka“ (Kuusalu), UT** lk 162,163, B-osas pöiapolka

Kaaratsimm (Rõuge), KT**** lk 173-174, B-osas polka

Kreispolka (Urvaste), VV* 112, B-osas polka (Pärliine-tüüpi tants)

Reilenderi (Rõuge), VST*** lk 106

Hopsa valss (Karula), VV* lk 131

Krakovjakk (Vastseliina), VST*** lk 42 variant 2, B-osas tallapolka

Papiljonipolka (Vastseliina), VST*** lk 88, B-osas tallapolka

Padipadinöör (Virumaa), VST*** lk 82 variant 2

Sabatants (Kuusalu) UT** lk 45

Kolmõ paari tands (Urvaste) VV* lk lk 77-78

Katsematants (Hargla), KT**** lk 121-122, B-osas polka

Ingliska (alustatakse kätlemisest) VV* lk 51-52, B-osas polkasammud

Targa rehealune (Muhu), UT** lk 298-300

Kalamies (Kihnu), VV* lk 57 („Viron vakka“)

Oige ja vasemba UT** lk 41

*K. Torop „Viron Vakka“, 2008

**U. Toomi „Eesti Rahvatantsud“,1953

***H. Aassalu, P. Luht, K. Torop „Valimik XX sajandi I poole seltskonnatantse, 1997

****K. Torop „Kontratantsud“, 2009

 

Täna kell 14 algab Võru Kandles Võru pärimustantsufestivali lõõtsa konverents.

Lõõtsa ja lõõtsamängu mineviku, oleviku ja tulevikuteede üle arutlevad lõõtspilliõpetaja ja Lõõtsakuningas Juhan Uppin, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa, lõõtspillimeister ja -õpetaja Heino Tartes ning pillitöökoja Härmoonik lõõtsameister Leho Laaser.

Konverents kestab kell 14-18.30.

Kes Kandle väikesesse saali ei jõua, kuid soovib konverentsist osa saada, võib jälgida ka veebiülekandena aadressil https://vorufolkloor.ee/teppo-konverents/

Täna algab XXIV Võru pärimustantsufestival „Teppo timm ja polkasamm“

Neljapäevast pühapäevani toimub Võrus ja Võrumaal juba 24. korda Eesti ainuke iga-aastane rahvusvaheline pärimustantsufestival, mis toob kokku 400 tantsijat ja pillimeest üle ilma.

Kõige kaugemad tulijad on Hiinast, Lõuna-Koreast, Usbekist ja Austriast, lisaks 17 rühma Eestist. Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui külaline tantsukontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse.

Loe pikemalt “Täna algab XXIV Võru pärimustantsufestival „Teppo timm ja polkasamm“”

Festival toob Võrus  liikluse ümberkorralduse

6.-8. juulini on Võrus festivali laat, mis läbib Liiva, Kreutzwaldi ja Vabaduse tänavaid. Laada ajal, s.o. 6. juuli varahommikul kella 6 st kuni 8. juuli õhtul kella 17 ni on autodele suletud järgmised Võru tänavalõigud: Liiva tänav alates Jüri tänavast kuni Kreutzwaldi tänavani, Kreutzwaldi tänav alates Liiva tänavast kuni Vabaduse tänavani, Vabaduse tänav alates Kreutzwaldi tänavast kuni Jüri tänavani.

Sel ajal sõidavad liinibussid Jüri tänava kaudu. Teenindamata jäävad peatused Vanalinna, Liiva, Sauna.

Võrus tähistatakse Teppo lõõtsa võistumängimise juubelit

Järgmisel nädalal peetava XXIV Võru pärimustantsu festivali ajal toimub pillimeister August Teppo mälestuseks traditsioonilise lõõtsa võistumängimise kõrval ka konverents, kuhu saab veel osalejaks registreeruda.

„August Teppo lõõtsapärandi hoidjatena tahame kõikide nende tegevustega tagada, et kuulsa lõõtsameistri elutöö ning tema mälestuseks ellu kutsutud ettevõtmised jätkuksid  ja pakuks tuhandetele rõõmu,“ ütles Lõõtsamuuseumi perenaine ja Võru pärimustantsu festivali meeskonna liige Kadri Mähar.

6. juulil peetaval Teppo konverentsil  keskendutaksegi aruteludesse, mis on Teppo tüüpi lõõtspillis nii erilist? Kuidas toimus lõõtspillide valmistamine Võrumaa kuulsa pillimeistri August Teppo elu ajal ning millisel moel täna pille valmistatakse?  Kuidas pille häälestatakse ning mis on „Teppo timmi” saladus? Mis on muutnud lõõtspillimängu nii populaarseks ning mida toob lähiaeg?

Ettekannetega aitavad neid teemasid avada lõõtspilliõpetaja ja lõõtsakuningas Juhan Uppin, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa, lõõtspillimeister ja -õpetaja Heino Tartes ning pillitöökoja Härmoonik lõõtsameister Leho Laaser. Konverentsi modereerib Kadri Valner.

Konverents toimub Võrus kultuurimaja Kannel väikeses saalis algusega kell 14. Et saalis on piiratud kohtade arv, saab sissepääsuks eelnevalt registreeruda festivali kodulehel: https://vorufolkloor.ee/teppo-konverents/

Samal õhtul annavad Võru külje all Lõõtsatalus kontserdi kolm Lõõtsakuningat – Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ning Ott Richard Leitham.  Kohal on seitsmekordne, kuuekordne ning neljakordne Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimise võitja. Eriline on kontsert ka selle poolest, et kolme lõõtskuningat on esinemas kuuldud küll eri aegadel, kuid ühisel kontserdil saavad nad kokku esmakordselt.

7. juulil toimub kultuurimaja Kannel aias juba 30. korda Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine.  Juubelihõngulisel võistumängimisel on võistlusklasse tradistsiooniliselt neli: algajad (mänginud vaid aasta), noored (vanus kuni 20 aastat), täiskasvanud (vanust üle 21 aasta) ja ässad (täiskasvanute klassi 1.-3. koha võitnud mängijad).

Lisainfot leiab võistumängimise kohta siit: https://vorufolkloor.ee/lootsa-voistumangimine/

August Teppo  mälestuseks peetud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971,  mil see toimus Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel lühemalt kui täna, vaid paaritunnisena. Võistumängimise lõppedes mindi Loosu külla August Teppo tallu, et avaldada sellega pillimeistrile austust.

Sarnase formaadiga on lõõtsamängijate tippsündmus jätkunud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast peale,  kui sündmus lisati tänase Võru pärimustantsufestivali programmi. Sel on mänginud kogu eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli lõõtsakuningat ehk kolmekordset ässade klassi võitjat.

Võistumängimist on läbi aastate ka hoolsalt talletatud nii pilti kui videosse. Kuni 30. juulini on selle ajaloo näitus avatud Võru Linnagaleriis.  Seejärel rändab see Lõõtsamuuseumisse Loosu külas.

XXIV Võru pärimustantsu festival „ Teppo timm ja polka samm“ toimub 5.-8. juulini Võrus ja selle ümbruses.

Lisainfo

Priidu Teppo

Võistumängimise peakorraldaja ja Lõõtsatalu peremees

Tel. 51 35 350

 www.vorufolkloor.ee

Lõõtspillide võistumängimine August Teppo mälestuseks Võrus

25. juunil avame Võru Kandles näituse, mis kajastab lõõtsamänguvõistlusi Võrus aastatel 1971-2017. Pärimustantsufestivali toimkond luges möödunud aastal need võistumängu korrad üle ja sai arvuks 29. Tänavu toimuvat XXX lõõtsamängijate oskuste mõõduvõtmist on otsustatud tähistada võistluse ajaloo tutvustuse, asja- tundjate konverentsi ja kolme lõõtsakuninga kontserdiga.

„August Teppo pillid kiidavad osavates kätes oma loojat, külvavad rõõmu ja ilumeelt külapidudel ja pulmas, helisevad võidu ööbikutega sumedatel õhtutundidel kodu- õuedes, hõiskavad raadios ja suurtel rahvamuusikakontsertidel,” kirjutas Elmo Ploom möödunud sajandil Töörahva Elu (8.06.1974) artiklis „Karjapoisist kuningaks”, pilli- meister August Teppot kuningana austades. Meie päevil antakse kuninga tiitel kolmekordsele Võru võistumängimise võitjale. Esimese kuninga tiitli sai meie varalahkunud Aivar Teppo (06.08.1958 – 25.07.2017)

Aga lõõtsamänguvõistluse traditsiooni alguse ots ulatub aastasse 1971, mil 5.juunil – üleeestilisel rahvamuusikapäeval „Võru 1971”- toimus lõõtspillisolistide konkurss ja August Teppo kodutalus avati pillimeistri mälestuskivi. Esimesest võistlusest innustunud lõõtsamängijaid kutsuti taas kokku 1974. aastal. Võistlejate arv kahekordistus August Teppo 100. sünniaastapäeval. Teppo päeva Võrus 1975. a meenutavad eksliibrised, kirjaümbrikud, artiklid ajalehtedes Töörahva Elu, Edasi, Sirp ja Vasar, Kodumaa.

Seejärel on kultuurikorraldajad tulnud mõttele ühendada lõõtsadel võistlemine rajoonides tollal kohustuslike isetegevuslaste ülevaatustega. 1978. aasta rahvamuusikapäeval osales kandle ja teiste rahvapillide mängijate kõrval ainult kaheksa lõõtsameest. 1986. aastal taas Võrus toimunud üleriigilisel rahvamuusika- peol pole lõõtsamehed etnograafilistel pillidel võistelnute hulgas suurt tähelepanu pälvinud. Nimetatud on ainult lõõtsameeste parim Aivar Teppo. Huvi tõusu näeme 1990. aastal, mil võistluse mängumaa on taas ainult lõõtsamängijate päralt, kui hinnati kõige enam Teppo lõõtsa tüüpi pille ning võistlejaid tutvustades öeldi, kelle tehtud pillil esineja mängib.

1995. aastal alustanud Võru folkloorifestival on loonud jätkusuutliku iga-aastase lõõtsadel võistumängimise tava ja tõstnud August Teppo pärandi aujärjele. Võru pärimustantsu festivali praeguste korraldajate Kadri Mähari ning Priidu Teppo südameasjaks on Priidu esivanema August Teppo elutöö ja pärandi tutvustamine. Pühendunud töö tulemusena avati 2014. aasta augustis August Teppo Lõõtsamuuseum pillimeistri kodutalus Tigasel Loosu külas. Võistumängimise ajalugu tutvustav näitus on lõõtsatalu pererahva üks selleaastastest projektidest.

Miks Kadri ja Priidu oma põhitöö kõrvalt lõõtsameisterdamise õppepäevi, kontserte, võistlusi, etendusi ja konverentse korraldavad? Aga sellepärast, et nad on võrõkõsed ja võrokõnõ kõnõlõs: „Teppo tett pilli’, na’ omma’ iks üle kõgõ. Teppo pilli’, nu’ piävä’ häste timmi ja omma’ lännü muudu.”

Silvi Jansons