Uudised

Pillimeister August Teppol ja tema lõõtsapärandil on eriline koht nii Vana – Võrumaa kultuurielus kui kaugemalgi. Seda on vääriliselt hinnatud ja legendaarne pillimeister valiti kultuurpärandi aasta juhtnõukogu ja muinsuskaitseameti poolt kultuuripärandi üheks „aasta näoks“.

Traditsiooniliselt on ka Võru pärimustantsufestivali üheks „näoks“ August Teppo. Sel aastal tavapärasest veel enamgi. 5.-8. juulini peetava XIX Võru pärimustantsufestivali ajal toimuvad nii lõõtsade võistumängimine, kontserdid kui konverents.

6. juulil peetaval konverentsil keskendutaksegi aruteludesse, mis on teppo tüüpi lõõtspillis nii erilist? Kuidas toimus lõõtspillide valmistamine Teppo eluajal ning millisel moel täna pille valmistatakse? Kuidas pille häälestatakse ning mis on „Teppo timmi” saladus? Mis on muutnud lõõtspillimängu nii populaarseks ning mida toob lähiaeg?

Ettekannetega aitavad neid teemasid avada lõõtspilliõpetaja ja lõõtsakuningas Juhan Uppin, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa, lõõtspillimeister ja -õpetaja Heino Tartes ning pillitöökoja Härmoonik lõõtsameister Leho Laaser.

Samal õhtul annavad Lõõtsatalus kontserdi kolm lõõtsakuningat – Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ning Ott Richard Leitham. Kontsert tuleb kindlasti kolme kuninga vääriline, sest kohal on seitsmekordne, kuuekordne ning neljakordne võistumängimise võitja. Eriline on kontsert ka selle poolest, et kolme lõõtskuningat on esinemas kuuldud küll eri aegadel, kuid ühisel kontserdil saavad nad kokku esmakordselt.

Tavapäraselt toimub festivali ajal ikka ka võistumängimine teppo tüüpi lõõtsadel. August Teppo mälestuseks peetud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971, mil see toimus Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel lühemalt kui täna, vaid paaritunnisena. Võistumängimise lõppedes mindi Loosu külla August Teppo tallu, et avaldada sellega pillimeistrile austust.

Sarnase formaadiga on lõõtsamängijate tippsündmus jätkunud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast peale, kui sündmus lisati tänase Võru pärimustantsufestivali programmi. Sel on mänginud kogu eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli lõõtsakuningat ehk kolmekordset ässade klassi võitjat..

Juba käibki registreerumine 7. juulil toimuvale võistumängimisele. Traditsiooniliselt on võistlusklasse neli: algajad (mänginud vaid aasta), noored (vanus kuni 20 aastat), täiskasvanud (vanust üle 21 aasta) ja ässad (täiskasvanute klassi 1.-3. koha võitnud mängijad).

Lisainfot leiad võistumängimise kohta siit: https://vorufolkloor.ee/lootsa-voistumangimine/

Võistumängimist on läbi aastate ka hoolsalt talletatud nii pilti kui videosse. Alates 25. juunist saab sellega tutvuda näitusel Võru Linnagaleriis. Näitus jääb avatuks 30. juulini. Seejärel rändab see Lõõtsamuuseumisse Loosu külas.

August Teppo lõõtsapärandi hoidjatena tahame kõikide nende tegevustega tagada, et tema elutöö ning lõõtsameistri mälestuseks ellu kutsutud ettevõtmised jätkuksid ja pakuks tuhandetele rõõmu.

Kadri Mähar, Lõõtsamuuseumi perenaine ja Võru pärimustantsufestivali meeskonna liige

Võru pärimustantsufestival laieneb nii piirides kui ajas ning kujuneb pea aastaringseks.

XXIV Võru pärimustantsu festival toimub traditsiooniliselt juulikuu alguses ehk 5.-8. juulini ja kannab nime „Teppo timm ja polkasamm“. Ent pärimustantsu hõngulisi sündmusi on kevadel ja hilissügiselgi. Nii kindlustab Võru oma tantsupealinna nime.

„Tantsimine ja laulmine on eestlastele omane ühteliitev tegevus,“ põhjendas tantsude rohket aega Võrumaa tantsuõpetaja ja festivalimeeskonna liige Maire Udras. „Et Eestimaa tähistab oma 100. sünnipäeva, siis teeme tantsurohke aastaga ka tantsulise kingituse oma maale. Kõik me sündmused kannavad nimetust „Tantsime Eestile““, lisas ta.

Eesti rahvatantsusammustik on rikas. Aasta tagasi pöörati festivali erinevatel kontsertidel ja simmanitel tähelepanu enim valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd tutvustatakse polkasammu, mida saab õppida ühiselt tantsutubades juba kevadel.

Udras täpsustas, et paljud aasta jooksul läbi ja selgeks tantsitavad tantsud on valitud Vana Võromaalt. „Lisaks neile tantsime võrdluseks juurde ka mujalt Eestist pärit tantse, mille taolisi meil Kagu-Eestis ei ole. Nendeks on näiteks vooris tantsitavad tantsud.“

Esimene tantsutuba on 29. märtsil Stedingu majas, kus polkasammud näitab ette Kadri Lepasson. 3 tantsutuba toimub ka juulikuus festivali raames, eesttantsimist veavad Maire Udras ja Marianne Jaanson.

Ent tantsutubadele lisaks kutsub festivalimeeskond kõiki võrukaid suurtest tantsusündmustest osa saama. Juulikuise pärimustantsufestivali ajal toimuvad juba traditsioonilised tänavatants ja tantsuorienteerumine, kus lustivad nii oma- kui välismaised tantsurühmad ja tantsulised sõpruskonnad. Detsembris aga saab ühiselt tantsuringis lustida II talve tantsupäeval.

Ent pühapäeval, 29. aprillil, mis on ka rahvusvaheline tantsupäev kutsub pärimustantsufestivali meeskond kõiki võrukaid nii lähedalt kui kaugelt suurele teatetantsule „Võru tantsib“. See toimub Võru linna tänavatel ja osalema kutsume hulgaliselt Võru linna ja ümbruskonna lasteaia, koolide, huvikoolide, omavalitsuste, MTÜ-de, ettevõtete jne esindusi ning kõiki teisi tantsupaare. Et tegu on teatetantsuga, liigutakse iga tantsuga umbes 200 meetrit, siis liitub tantsuseltskonnaga juba järgmine seltskond. Tantse saab eelnevalt õppida tantsutubades ja vahetult enne teatetantsu. Nii antakse tants, rütm ja soe käepigistus edasi ja kasvab tantsijate vägi.

Tants saab alguse Võru Maksimarketi eest ja liigub mööda kergliiklusteed 2400 meetrit Kesklinna parki. Kell 12.05 häälestame siin raadio Vikerraadio sagedusele ja tantsime ühiselt kogu Eestiga rahvusvahelise tantupäevaks valitud rahvapärimuslikku tantsu „Pärliine“. Filmime oma ühistantsimise ja laadime selle üles YouTube`i keskkonda. Nii osaleme Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi väljakuulutatud tantsuvõistlusel, kus parimaid ootab ka tunnustamine.

Et teatetantsu korraldus paremini sujuks, siis paluvad selle korraldajad end registreerida ja lisateavet otsida Võru pärimustantsu festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee kindlasti enne 18. aprilli.

Kadri Valner

Festivalimeeskonna liige

8. veebruaril kell 19.00-22.00 toimub Stedingu tantsutuba “Külapidu keset linna”. Sissepääs on prii ja kõik oodatud!

Järgmine talvetantsupäeva tantsude õpituba toimub 10. detsembril kell 12 Võru Kesklinna koolis. Tantse õpetavad Maire Udras ja Marianne Jaanson. Üritus on tasuta!

Talvetantsupäeval, 16. detsembril kell 14.00 Võru Kandle teatrisaalis annab kontserdi Eesti üks hinnatuim rahvatantsuansambel „Tarbatu” Eesti Maaülikoolist. Ansambel on asutatud 1951. aastal ning tänase seisuga tantsib selles üle 100 tantsija. Ansambli kunstiline juht on Jaanus Randma. Kontserdil saab näha nii Eesti autorite loomingut kui folkloorseid seadeid. Kontsert on tasuline. Piletid on müügil tund enne algust kohapeal.

MTÜ Võru Folkloorifestival koostöös Võru linnavalitsusega korraldab 16. detsembril, 2017. a. Võru linnas esimese talvetantsupäeva. Osalema oodatakse nii tantsijaid, tantsuõpetajaid kui tantsuhuvilisi üle kogu Eesti.

„Rääkides talvetantsupäeva programmist, siis tõotab see tulla põnev ning eriilmeline,” selgitab talvetantsupeo peakorraldaja Tiia Must. Üritus algab 16. detsembri varahommikul jõululaada avamisega Katariina alleel ja jätkub tantsurühmade esinemistega Katariina kiriku esisel platsil.
Loe pikemalt “Võru pärimustantsu festivali esimene talvetantsupäev”

Pika ajalooga Teppo lõõtsa võistumängimise Võrus võitis tänavu ässade klassis Ants Järv. Silmatorkavat kasvu lõõtsamees valiti lisaks žürii tunnustusele ka publikuhääletuse lemmikuks.

Loe pikemalt “Tänavuse lõõtsaässade võistluse võitis Ants Järv”