Uudised

25. juunil avame Võru Kandles näituse, mis kajastab lõõtsamänguvõistlusi Võrus aastatel 1971-2017. Pärimustantsufestivali toimkond luges möödunud aastal need võistumängu korrad üle ja sai arvuks 29. Tänavu toimuvat XXX lõõtsamängijate oskuste mõõduvõtmist on otsustatud tähistada võistluse ajaloo tutvustuse, asja- tundjate konverentsi ja kolme lõõtsakuninga kontserdiga.

„August Teppo pillid kiidavad osavates kätes oma loojat, külvavad rõõmu ja ilumeelt külapidudel ja pulmas, helisevad võidu ööbikutega sumedatel õhtutundidel kodu- õuedes, hõiskavad raadios ja suurtel rahvamuusikakontsertidel,” kirjutas Elmo Ploom möödunud sajandil Töörahva Elu (8.06.1974) artiklis „Karjapoisist kuningaks”, pilli- meister August Teppot kuningana austades. Meie päevil antakse kuninga tiitel kolmekordsele Võru võistumängimise võitjale. Esimese kuninga tiitli sai meie varalahkunud Aivar Teppo (06.08.1958 – 25.07.2017)

Aga lõõtsamänguvõistluse traditsiooni alguse ots ulatub aastasse 1971, mil 5.juunil – üleeestilisel rahvamuusikapäeval „Võru 1971”- toimus lõõtspillisolistide konkurss ja August Teppo kodutalus avati pillimeistri mälestuskivi. Esimesest võistlusest innustunud lõõtsamängijaid kutsuti taas kokku 1974. aastal. Võistlejate arv kahekordistus August Teppo 100. sünniaastapäeval. Teppo päeva Võrus 1975. a meenutavad eksliibrised, kirjaümbrikud, artiklid ajalehtedes Töörahva Elu, Edasi, Sirp ja Vasar, Kodumaa.

Seejärel on kultuurikorraldajad tulnud mõttele ühendada lõõtsadel võistlemine rajoonides tollal kohustuslike isetegevuslaste ülevaatustega. 1978. aasta rahvamuusikapäeval osales kandle ja teiste rahvapillide mängijate kõrval ainult kaheksa lõõtsameest. 1986. aastal taas Võrus toimunud üleriigilisel rahvamuusika- peol pole lõõtsamehed etnograafilistel pillidel võistelnute hulgas suurt tähelepanu pälvinud. Nimetatud on ainult lõõtsameeste parim Aivar Teppo. Huvi tõusu näeme 1990. aastal, mil võistluse mängumaa on taas ainult lõõtsamängijate päralt, kui hinnati kõige enam Teppo lõõtsa tüüpi pille ning võistlejaid tutvustades öeldi, kelle tehtud pillil esineja mängib.

1995. aastal alustanud Võru folkloorifestival on loonud jätkusuutliku iga-aastase lõõtsadel võistumängimise tava ja tõstnud August Teppo pärandi aujärjele. Võru pärimustantsu festivali praeguste korraldajate Kadri Mähari ning Priidu Teppo südameasjaks on Priidu esivanema August Teppo elutöö ja pärandi tutvustamine. Pühendunud töö tulemusena avati 2014. aasta augustis August Teppo Lõõtsamuuseum pillimeistri kodutalus Tigasel Loosu külas. Võistumängimise ajalugu tutvustav näitus on lõõtsatalu pererahva üks selleaastastest projektidest.

Miks Kadri ja Priidu oma põhitöö kõrvalt lõõtsameisterdamise õppepäevi, kontserte, võistlusi, etendusi ja konverentse korraldavad? Aga sellepärast, et nad on võrõkõsed ja võrokõnõ kõnõlõs: „Teppo tett pilli’, na’ omma’ iks üle kõgõ. Teppo pilli’, nu’ piävä’ häste timmi ja omma’ lännü muudu.”

Silvi Jansons

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub igal aastal rahvusvahelisel tantsupäeval tantsuseltskondi ühistantsimisele. Sel korral tantsiti 29. aprillil Vikerraadios kõlanud muusika saatel tantsu Pärliine, mis oli ka Võru suure Teatetantsu finaaliks.

Tantsud laetakse Youtube´i ja nende seast valib tantsurahvas parimad. Võrus tantsitu jäi  54  Pärliine seas tantsurahvale silma ning pälvis kogukonna kaasamise eripreemia.

MTÜ Võru Folkloorifestivali poolt aprilli lõpus korraldatud teatetants „Võru tantsib“ toimus Võru linna tänavatel ja sel osalesid Võru linna ja ümbruskonna lasteaedade, koolide, sõpruskondade jne esindused ja lihtsalt tantsuseltskonnad. Tantsuga liiguti 2,5 kilomeetrine teekond Võru Maksimarketist Kesklinna parki, kus toimuski suur ühistantsimine.

Ühtlasi oli Teatetants XXIV Võru Pärimustantsufestivali hooaja avalöögiks. Festival toimub 5.-7. juulini Võrus ja selle ümbruses.

Üle Eesti tähistati rahvusvahelist tantsupäeva üheskoos. Ka Võrus toimus 29.04 2018 Vabaduse väljakul suur ühistantsimine, mille video on leitav nime all Võru. Oma lemmikule saab hääle anda SIIN.

Vähem kui kaks kuud on aega XXIV Võru pärimustantsu festivalini, mis sel korral kutsub kõiki ise- ja kaasatantsimisele.

Juba on toimunud esimene talvetantsupäev, tantsutoad ja aprillikuine teatetants Võru tänavatel. Neil kõigil on koos õpitud ja tantsitud enamasti Kagu-Eestist pärit tantse. Selle aasta festival pöörabki eriliselt palju rõhku isetantsimisele, kavas on mitmeid tantsuõpitubasid ning ühistantsimisi. Motiiv – päeval õpin, õhtul tantsin, läbib tervet festivali.

Festivali avapäeval, 5. juuli õhtul tantsitakse koos kõikide peo külalistega Võru vallas Juba küla platsil eri maade pärimustantse. Nii saavad kõik festivalihuvilised ja külalised tuttavaks. On tore, et Juba küla ärgas kogukond tantsijaid juba mitmel aastal järjest vastu võtab.

Ka see on aastaid kestnud tore tava, et festivali ühe rahvarohkema sündmuse – Tänavatantsude eel saab ühiselt koostantsimisele tulevaid palasid õppida. 6. ja 7. juulil kutsuvad tantsuõpetajad Maire Udras ja Marianne Jaanson Kesklinna pargilavale jalga keerutama.

„Oleme välja valinud 18 tantsu, neist üheksas saab tantsida erinevaid polkasamme,“ selgitab Udras. „Paljud neist on pärit Vana-Võromaalt.“ Tänavatants ise toimub aga laupäeval, 7.juulil Vabaduse väljakul. Platsile on oodatud kõik tantsuhuvilised üle Eesti, loomulikult püüavad meie tantse kaasa tantsida ka välisrühmad. Nende jaoks on eesti tantsud läbi aastate tundunud väga keerulised. Tantsude õppevideosid on võimalik vaadata MTÜ Võru Folkloorifestivali kodulehel www.vorufolkloor.ee.

Esimesel Tänavatantsu aastal kutsuti rahvast üles püstitama Guinessi rekordit. Siiani pikima tantsurivi pikkuseks mõõdeti 2183 meetrit. Järgnevatel aastatel pole eesmärgiks olnud rekordid, vaid lihtsalt rõõm tantsust ja koosolemisest.

Erinevaid tantsuõpitubasid on festivali ajal iga päev. Neis saab õppida nii eesti kui teiste rahvaste tantse. Kaugeim külaline on sel korral Hiinast. Näis, kui omaseks saavad eestlastele nende tantsud.

Tantsutoad valguvad üle linna laiali. Nii on õppimiskohtadeks Võru väljakud ja Võru Täiskasvanute gümnaasiumi ala, Stedingu maja ja Kandle aed, folkaeroobikaks Kreutzwaldi park. Tervet linna läbib ka pühapäeval, 8. juulil toimuv tantsuorienteerumine, Orienteerumiskaardi järgi tuleb igal vähemalt neljaliikmelisel meeskonnal läbida 9 kontrollpunti, igas punktis tantsitakse elava muusika saatel kaks pärimustantsu. Punktides on õpetamisel abiks Võrumaa rahvatantsurühmade tantsupaarid.

Kindlasti saab tantsuarmastaja lustida lisaks kontsertidele ja tantsutubadele ka tantsuõhtutel. Festivali ajal tantsitab huvilisi Kadri Lepasson, Leanne Barbo, Maarja ja Jaan Sarv, ansambel Lõõtsavägilased, DJ-d Smaddy ja Daysleeper rühmitusest Maailmamustrid, ning ansambel “Konterbant”. Festivalile paneb punkti koos linnarahva ja ansambliga „Veskikivi“ peetav pika laua pidu kesklinna pargilaval.

Nõnda saab juulikuu esimesel nädalal terve linn tantsu täis.

Võru folkloorifestivali toimkond.

Pillimeister August Teppol ja tema lõõtsapärandil on eriline koht nii Vana – Võrumaa kultuurielus kui kaugemalgi. Seda on vääriliselt hinnatud ja legendaarne pillimeister valiti kultuurpärandi aasta juhtnõukogu ja muinsuskaitseameti poolt kultuuripärandi üheks „aasta näoks“.

Traditsiooniliselt on ka Võru pärimustantsufestivali üheks „näoks“ August Teppo. Sel aastal tavapärasest veel enamgi. 5.-8. juulini peetava XIX Võru pärimustantsufestivali ajal toimuvad nii lõõtsade võistumängimine, kontserdid kui konverents.

Loe pikemalt “Selle suve üheks Võrumaa täheks on Teppo lõõts”

Võru pärimustantsufestival laieneb nii piirides kui ajas ning kujuneb pea aastaringseks.

XXIV Võru pärimustantsu festival toimub traditsiooniliselt juulikuu alguses ehk 5.-8. juulini ja kannab nime „Teppo timm ja polkasamm“. Ent pärimustantsu hõngulisi sündmusi on kevadel ja hilissügiselgi. Nii kindlustab Võru oma tantsupealinna nime.

Loe pikemalt “Võru kinnitab oma tantsupealinna nime”