Festivalist

Võru folkloorifestival – PÄRI(MU)S TANTSU KOHT

Alates 1995. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist.

Festival, see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat.

Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest.

Võru folkloorifestival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse.

XXIII Võru pärimustantsu festival on valsifestival 

6.-9. juulini toimuv Võru pärimustantsu festival kannab nime „Valsi juur(de )“.

Valss ja polka on erinevates euroopa kultuurides enim tantsitud tantsud. Saades alguse lendleri nimelisest paaristantsust Austrias, jõudis valss kiiresti ballisaalist külasimmanile ja kodunes seal kiiresti.

Erinevates paikades on tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid samme või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed ühenimelist tantsu sarnaselt tantsida.

Pea iga maa tantsib oma valssi, millel taktimõõt on kõigil sama, rütm ja tantsusamm pisut erinev. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Ja on hiiu valss, mis võõrale lausa rassimisena näib.

Kutsume kõiki pilli- ja tantsuhuvilisi  valsi  ja valsi juurte juurde, et  erinevatest valsiviisidest see ühine rütm ja hõng üles leida.