Festivalist

XXVI Võru pärimustantsu festival
Tantsul on lugu
8.- 11. juuli 2021

„Kodarjoonel valsivõte. Peapööre. Jalatõste. Käsikäes. Mis meeldiv lähe! Ja
sealt edasi siis läheb vahetus- või kõnni- samm. Tasapisi ärkab arm. Liigud
ringis. Sõnad suus kõnelevad kõigest muust. Süda, veli, ära tabab, keda
armastada tahad,” – põlvest põlve kestev tantsukogemus.

Me ei tea vist kedagi, kes oma elus kordagi tantsinud pole. Kindlasti neid inimesi leidub. Kuid liikumisvajadust tunnevad nemadki. Juba imikueast peale. Ja kui selgub, et mingil põhjusel jalad ei kanna, siis võib tantsu nautida ka teisel moel. Usume arvamusi publiku hulgast, et tantsijate jälgimine südamed muusikarütmis põksuma paneb; terve keha justkui virgub värskena elule. Sellepärast toovadki tantsupeod, -etendused ja -kontserdid hulga pealtvaatajaid kokku. Aga ratastoolitoolitants! Kuidagi ei saa märkamatuks jääda, mida liikumisrõõm toolis istuja kehaga teeb. Hingeülendava seisundiga koos keha üldmassaaž ja kõrvaltvaataja imetlus.

Küll lapsel on hea karata ja suurte samme järgi proovida – oma tantsu algust otsida. „Hea on, kui hästi tantsid, parem veel, kui paigal püsid,” õpetasid ettenägelikud rahvatargad. Oma elutantsust polnud pääsu neilgi. Seega: ei hakka meie lastega paigalpüsimist harjutama. Seda teeb Internet, kes liigutab küll mõtteilma, aga keha kängu jätab ja teinekord hingeelu oluliselt moonutab. Usume, et inimesed, loomad, linnud, kalad ja putukad – kõik on sündinud tantsule. Igaühel tuleb päris oma tantsutee käia.

Võru pärimustantsu festivali keskmes on mõistagi pärimustants. Autorita päri(mu)stantsud tõid teab-mis- ilmajaost kunagi meie õuele kas meremehed, kaupmehed, seiklejad või rändurid. Kuidas siinmail päris oma tants murule sai? Milline sündmus, külanali või veidra inimese käitumisviis sellele kaasa aitas?
Kõike enam ei osata sõnadega seletada. Aga me teame, et nii Kubija rahvakunstiõhtute kui Eesti üldtantsupidude üllatavad tantsumustrid, tantsuloojate fantaasiamängud pärinevad kaugest esivanemate ajast, mil tantsides üheskoos rõõmu tunti, oma elukaaslast valiti ja lapsi rõõmust hüppama ergutati, et nad eluterved püsiksid ja kord endale õnne leiaksid.

Sai pikk jutt… Inimene heietab, mõtted liiguvad, keha püsib paigal. Suu laulab, süda muretseb. Jalg tantsib, süda rõõmustab. Jalal on ju kindel paariline. Ja neid lugusid, mis tantsu ja tantsijatega juhtunud on… Oma lugu igal tantsul, oma lugu igal tantsijal. Mõned neist väärivad usaldamist ainult lähedastele, muist sobib jutustada sõpradele, muist avalikult pajatada.

Eesti jutuvestjate koolitaja Piret Päär on 2020. aasta kuulutanud eesti rahvajutu aastaks. Võru pärimustantsu festivali toimkond kogub sel aastal tantsurahva jutte. Kõik heietused, mõtteavaldused, kuuldud ja enda väljamõeldud, tõestisündinud ja kujutlusis juhtunud lood tantsust ja tantsu ajal, arvamused ning juhtumused Võru pärimustantsu festivalist – kõik, mis tantsueluga seostub – on oodatud aadressile luule@tamula.edu.ee. Eriti köitvate lugude kirjapanijatele jagatakse pääsmeid festivali üritustele.

Tants flirdib pilli, laulu ja tantsijaga, mäletab ammuseid aegu ning kaugeid maid. Tantsul on lugu.

NB! Võru pärimustantsu festival on UNESCO ametliku partneri CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) tunnustusega festival. Väliskülalised igast ilmakaarest leiavad meid CIOFFI kalendrist.