XX Võru Folkloorifestival „Lugu“ viib külalised jutujalutuskäikudele

16.-20. juulini peetav XX Võru Folkloorifestival tutvustab eri maade tantsukultuure ning räägib lugusid maast ja ilmast ning maailmast.

 Kahe nädala pärast algava festivali programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Iisraelist, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Festivali läbiv teema „Lugu“ tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner.

Lisaks festivalikülaliste lugudele räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Näiteks veavad juturinge põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp. Kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised.

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astuvad Katariina kirikus üles  Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival esitleb: Mari rahvuspüha tähistamine Võrumaal koos maride ansambliga Kna Vel

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas 28.-29. aprillil, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel 28.04 kell 13 Võru Kesklinna Koolis ja kell 19 Parksepa kooli saalis.

Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.

Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584).

Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).
Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke).

Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartus ja Tallinnas ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.

Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa Keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.

Vaata ka Kna Vel plakatit siit!

XX Võru Folkloorifestival toimub Võrus ja Võrumaal 16.-20. juulini.

Suvine Võru folkloorifestival kogub meenutused ja emotsioonid maikuus kokku

15.-20. juulini tuleb taas Võrru ja Võrumaale ligi 400 tantsijat-pillimeest eri paikadest üle maailma, et pidada maha üks suur pidu, millest saab kokku osa üle 10 000 inimese. Nii on see olnud juba 19 korral.

Sarnaseid tantsufestivale on ju Eestimaa eri paigus püütud teha teisigi. Need on mõned aastad toimunud ja siis unustuse hõlma vajunud. Võru folkloorifestival aga mitte. Veel enam, ta on osa Võrumaa kultuuri eripärast.

Võru folkloorifestival on nii loomulik osa linna suvistest sündmustest, et pea kõik linlased on sellest ühel või teisel moel osa saanud. Festival on muutunud juba ammu loomulikuks osaks Võru suvest, et pea kõigil on tekkinud ka festivalist osasaamisest mingi tore lugu, mida teistega jagada. Sel peol on saanud kokku tulevased kaasad, selgeks on saadud võõraste rahvaste tantsud, mõistetavaks nende kombed ja külalistele meie omad. Ta ei ole ju pelgalt viis päeva kontserte ja ühismängimisi –tantsimisi. Need on päevad täis juhtumusi ja emotsioone. Jagagem siis neid teistega, et lahti seletada see fenomen ja kogugem need lood kokku.

Mullu jagasid oma lugusid siinsest festivalist paljude lemmikkülalised, jutuvestjad Marie ja Molene Chiff’mine rääkisid festivali järel sellest, et nemad õppisid palju uut eestlaste kohta: „Eestlased on tasane rahvas. Vaiksed on isegi need, kes on väga andekad. Te elate värvilisel ja heledal maal, kus öösiti paistab vähe tähti.“ Kui hele või värviline see maa on, katsetasid ema ja tütar ka pärast festivali. Neile hakkas meie juures nii meeldima, et Võrust kihutasid nad jalgratastel tuuritama läbi terve Eesti ja jõudsid oma koju Bretooniasse alles sügisel.

Oma lugusid festivalilt ja Eestimaast jagasid ka portugallased: „Me ei uskunud varem, et eestlased kasutavad nii palju värskeid aiasaadusi, mis tulevad otse aiast ja põllult. Arvasime seni, et see on ikka meie pärusmaa. Nagu arvasime, et kõige ilusamad naised on Portugalist,“ on lisanud rühma Grupo Folcloricode Viana do Castelo mehed, kes festivalil käinud. „Aga te juures nautisime küll ilusat loodust ja vaatasime järele kenadele eestlannadele.“

Mullu käisid aga festivali külastanud kuumad puertoricolased külas setudel ja imestasid, kui rasked on nende hõbeehted ja et neid ikka jagub põlvest põlve edasi pärandada. Ka nemad on kiitnud eestlaste tasasust ja peokorraldajate külalislahkust: „Me saame edasi rääkida neid lugusid, kui avali südamega meid on Võrus ja Võrumaal vastu võetud. Siin on palju ruumi, ilus loodus ja igaühele oma WIFI,“ on nad märkinud.

Üks lugu veel, mis ootab kohe edasi rääkimist, pärineb kordi me festivalil käinud ja Tallinna Võru Seltsi folkloorirühma Liisod liige Külli Müürsepp. See päris kriminaalne lugu on pärit 2012. aastast, olgu siin vaid üks väike katkend toodud:

„Mi rahvarõiva olli ilosahe virna laotu sõidumassina pagasnikuhe, mille tagaluuk tervenisti üles käü. Sai massin Kandlõ parklahe pantu ja midägi rõivavirnast otsma naatu. Sõs tull määnegi telefonikõne, mitu muud asja ja luuk jäi vallalõ. Ku Kandlõn hinnäst kirja ollimi saanu ja pernaane Pütäljärve veerest jo kõlist, et piiraka jahusõ är, sõs oll sada sisse ja kipõ minek..Peräle jõudõn sai selges, et lämmä piiraka omma külh hüä, a rahvarõiva omma paremba: rõivavirna kõõ päälmidse, Külli uma, olli kaunu. Külli om ummi Missokandi rahvarõivit väega hoitnu, selle et pääle ilo om sääl ka timä laulusõsaride Kaja ja Eha näputüü seen. Ja no` tundsõ tä eriti selgehe, ku väega kalli na rõiva tälle tegeligult omma ja ku pallo tähendäse.Kõõ 10 liisokõsõ pää´ naksiva vaaritama, kui ja miä no edesi saa.“

Nüüd hakati rahvarõivaid üle Eesti otsima, sest eks Võrru tulles tehti mitugi peatust. Ka politseisse teatati. Ei miskit. Selleks õhtuks saadi kurvastavale esinejale rahvarõivad laenuks ja jätkati otsinguid: „ Otsmises sai` kõik ravva tullõ pantus, eski selgeltnägijalt küstüs-a ei midägi.Järgmidsel pääväl tull Küllil äkki päähä söögiplatsi kioskist(mis om parkla kõrval) küssü, et ega üte rahvarõiva olõ-õi hamburgerit süüma tulnu..ja mõtõlda vaid -olliki!“ Lõpp hea, kõik hea.

Milline on Sinu festivali lugu? Ootame meenutusi, soove, joonistusi ja lugusid kuni 15. maini aadressile info@vorufolkloor.ee. Kirjutajate loal kasutame lugusid ka festivaliprogrammis.

Algas eesti rühmade registreerimine XX Võru Folkloorifestivalile

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Oma lugu kannab kindlasti ka üks hea tants, viisijupp ja laul.

Kutsume neid lugusid koguma ja jagama 16.-20. juulini Võrru ja Võrumaale.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on avaldanud soovi siia tulla.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Ootame festivalile esinema nii rahvatantsurühmi kui rahvamuusikuid. Esinejal tuleb ette valmistada üks 15-minutiline folkloorikava pealavakontserdiks ja/või vabalaval esitatav kava. Pealava esinemisel tuleb kasutada elavat muusikat. Vabalava esinemistel on lubatud kasutada saatemuusikat ka helikandjalt.

Festivali ava- ja lõppkontserdil esitavad kõik osalevad eesti tantsurühmad ühiselt kaks (mõlemal kontserdil) folkloorset tantsu. Esitamisele tulevad tantsud teatame registreerumise järgselt. Osalustasu on 15 eurot inimene/päev. Hind sisaldab majutust koolimajas klassides põrandal oma magamisvarustusega (3 eurot inimene) ja toitlustamist 3 korda päevas.

Registreerumise tähtaeg on 15. mai. Registreerimisvormi leiad aadressilt http://www.vorufolkloor.ee/osaleja/registreerimisvorm

Ootame aadressile registreerimine@vorufolkloor.ee (Epp Vana, eesti rühmade koordinaator) lühikest rühma tutvustust, 2-3 fotot, samuti kava lühitutvustust. Võimalusel saata viide internetis leiduvale videole, salvestusele. Kõigil osalevatel kollektiividel palume kirjutada 1. juuniks aadressile registreerimine@vorufolkloor.ee Võru folkloorifestivaliga, oma rühmaga või ühe esitatava palaga seotud üks eriline lugu.

Lisainfo leiad siit!

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Alates sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid. Tutvu võimaluste ja hindadega Piletilevis.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.
„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, alustavad seda hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot. Vaata lähemalt Piletilevist.

Kadri Valner
Festivali tegevjuht
52 88 104
www.vorufolkloor.ee

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.

Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

16.-20. juulini toimub XX Võru Folkloorifestival, mis sel korral kannab nime „Lugu“. Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemise raskusest jne. Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud. Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.

Olete südamest oodatud sellele kontserdile ja ühtlasi juubelifestivali hooaja avamisele. Pilet 5 eurot, sooduspilet 3 eurot. Müügil tund enne algust kohapeal.

Tänavune lõõtsaäss on Richard Ott Leitham

Võru Folkloorifestivalil pika traditsiooniga lõõtsamängijate jõukatsumise võitis tänavu ässade klassis Richard Ott Leitham.

Kokku võistles Võru Kandle aias lõunamaiselt põletava päikese all 27 mängijat neljas võistlusklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Täiskasvanute arvestuse parim oli žürii hinnangul Kristi Kool ning noorte lõõtsamängijate seas Mart Kirotar. Publiku lemmikuks kuulutati aga varasema kahekordse võitja Toomas Ojasaare ülesastumine, mis väljus pisut võistluse raamest.

Lõõtsavõistluse peakorraldaja Priidu Teppo sõnul oli tänavu väga palju uusi mängijaid, kes varem pole Võru lõõtsavõistlusel osalenud. Eraldi väärib välja toomist ka kolme põlvkonna Ruusamäede ülesastumine ühel võistlusel.

XIX Võru Folkloorifestivali August Teppo nimelise lõõtsamängijate jõukatsumise tulemused:

Algajad
1. Peeter Nahko

Noored
1. Mart Kirotar
2. Kert Krüsban
3. Merili Murde

Täiskasvanud
1. Kristi Kool
2. Rainis Ruusamäe
3. Ivar Pärnamets

Ässad
1. Richard Ott Leitham
2. Ülar Saarniit
3. Hannes Põllu

Publiku lemmik
Toomas Ojasaar

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lisa:
Priidu Teppo
Võistumängimise peakorraldaja ja Teppo lõõtsatalu peremees
51 35 350

Homme algab taas Eesti suurim lõõtsavõistlus

XIX Võru Folkloorifestivalil toimub homme traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja võib selguda lõõtsakuningas.

Folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, laupäeval kell 11 Võru Kultuurimajas Kannel algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti. Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Lisa:
Priidu Teppo
Võistumängimise peakorraldaja ja Teppo lõõtsatalu peremees
51 35 350

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.

Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Lisa:
Kadri Valner
XIX Võru Folkloorifestivali tegevjuht
52 88 104