04.00 XXVIII Võru pärimustantsu festivali avamine

04.17 KONTSERT
Silver Sepp “Hommikuümin”

Silver Sepp on trubaduur ja fantaasiapillimängija, kes on leiutanud  naelapillid ja taaskasutab muusika loomiseks nii suuski kui jalgratta rattaid, pudeleid kui pesukausse. Isetehtud laule saadab ta ka kitarri, klarneti ja muude pillidega. 

Juba neljandat aastat annab Silver kevadeti kontserte päikese tõusude ajal, mida ta nimetab Hommikuüminateks. Hommikuüminad on enamjaolt tema Facebookis ja Instagramis ülekantavad online-kontsertid, kuid Võru Folkloorifestivalil on võimalus varajastel ärkajatel minna ka seda kontserti kohapeale kuulama ja päikesetõusu nautima. Toimub ka interneti LIVE ülekanne @SilverSeppMuusika Facebooki ja Instagrami lehel

05.20 HOMMIKUPUDER

06.00 HOMMIKUJUTUD VARAJASELE ÄRKAJALE
Märt Treier “Ennäe inimest”

Raadio- ja teleajakirjanik Märt Treier on aastaid liikunud mööda Eestimaad ringi lahtiste silmadega ja avaldanud oma tähelepanekutest kaks raamatut (“Hommikujutud varasele ärkajale” ja “Eluolulised lood”). Mõlemale raamatule on jagunud tuhandeid ostjaid ja laenutajaid. Seekord räägib meie inimestest autor ise. Igatahes ei ole Vikerhommikute nädalavahetuse teretajale kohtumise varane kellaaeg harjumatu, pigem usub saatejuht, et hommikuti ongi meel teravam.

07.00 HOMMIKUTANTSUD

1. Targa rehealune (Muhu) UT**** lk 298-300
2. Ingliska (Kuusalu) VV* lk 51-52
3. Nellätands KT** lk 120 4-paari tants
4. Siisik (Kodavere) VV* lk 67-68, 4-paari tants
5. Kuo tu tetsu (Jämaja) VV* lk 68, 4-paari tants
6. Padipadinöör VST*** lk 82
7. Kihnumua (Kihnu) VV* lk 138-139
8. Kalamies (Kihnu ja Ruhnu) VV* lk 58
9. Oige ja vasemba UT**** lk 41

PILET 15.-

Pakri orkester

Orkester koondab endas pakri muusikute Endel Enggröni, Hjalmar Enggröni, Herbert Stahli ning tantsuõpetajate Nils Sjölundi ja Gun Pella õpilasi. Pakri muusika ja tants on imepärasel kombel ainuke kaasajani säilinud eestirootsi leikide (pakripäraselt läikide, eestipäraselt labajalgade) traditsioon. Stockholmis lähiajani tegutsenud Rågöbornas Danslag ehk Pakril sündinute tantsurühm koos muusikutega on viimasel aastakümnel Eestis käies andnud võimaluse noortel eesti muusikutel õppida nii muusikat kui tantse erinevates õpitubades, Pakri tantsulaagris ja Eestirootsi tantsupeo protsessis. Endel ja Hjalmar on koos Nils Sjölundi ja Gun Pellaga kaks korda käinud ka Sabatantsu festivalil.

Hea, lõõtspillimängija, tulemas on juba XXXIV VÕISTUMÄNGIMINE TEPPO TÜÜPI LÕÕTSPILLIDEL.  

Tänavu ootame Teid Võrru, Kreutzwaldi muuseumi õue 8. JUULIL,  KELL 10.00.

Igalt võistlejalt ootame kahte võimalikult erinevat pala.  Palade juures hinnatakse sisukust, muusikalist väljendusrikkust, intonatsiooni, kõla. Võistlejaid hindab korraldajate poolt moodustatud vähemalt 4 liikmeline žürii.

Võistelda  saab neljas erinevas kategoorias:

ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud

NOORED – vanuses kuni 20 aastat

TÄISKASVANUD – alates 21 eluaastast

ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1, 2 või 3 koha võitnud mängijad

Võru vald on taas meie suurtoetajana välja pannud ka auhinnad  parimatele mängijatele. Auhinnatakse iga võistlusklassi kolme parimat. Kolmekordsele ässade klassi võitjale omistatakse LÕÕTSAKUNINGA tiitel.

Tänaseks on selle tiitli saanud siis juba viis lõõtsamängijat Aivar Teppo(2000), Juhan Henrik Uppin (2003), Toomas Ojasaar (2014), Richard Ott Leitham (2016), Rasmus Kadaja (2022)

Seega, OOTAME SIND OSALEMA!

Selleks: täida siis registreerimisvorm Võru Folkloorifestivali kodulehel  www.vorufolkloor.ee.

Lisaks võistumängimisele saad kogu päeva jooksul osa võtta erinevatest Võru pärimustantsu festivali raames aset leidvatest suurematest ja väiksematest lõõtsasündmustest.

UDMURDI TANTSE ÕPETAVAD:

Pavel Kutergin, udmurt, pärit Udmurtiast, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna doktorant ning Helsingi Ülikooli külalisüliõpilane. Pillimees, laulja, koreograaf. Tallinnas olen ansambel “Ošmes” juht. Enne Eestisse tulekut olen juhatanud mitmeid udmurdi ansambleid ning tegutsenud pillimehe, laulja ja koreograafina.

Natalia Batalova, udmurt, pärit Udmurtiast, Tartu Ülikooli kirjanduse osakonna doktorant, praegu on akadeemilisel puhkusel. Ta elab Tallinnas ja töötab praegu lasteaias õpetajana. “Ošmes” ansambli solist.

Ljubov Arkhangelskaja, udmurt, pärit Tatarstanist, pensionär. Elab koos abikaasaga Tallinnas. Terve elu on töötanud tootmises. “Ošmes” ansambli solist.

Õpituba:

Tutvume udmurdi tantsuelementidega. Õpime bavlinski udmurtide tantsu “Uram ekton” (Tänavate tants) ja lõunaudmurdi tantsu “Tyamysen ekton” (Tants kaheksas). Nagu ka mitmed traditsioonilised mängud.

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit lühitutvustus.

Oleme rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit! Sel kevadel tähistasime oma 15. sünnipäeva. Meie ridades on üle 20 tegevtantsija ja  suur hulk vilistlasi, kes meie tegemistele kaasa elavad. Rühma juhendajad on Eneli Rüütli, Kardo Ojasalu ja meie endi tantsuridadest pärit Edda Prillop. Tuurit-Tuuriti repertuaaris on suur osa eesti rahvatantsuvalikust läbi aegade. Oleme tuntust kogunud uuenduslike töötlustega paljudele tuttavatest paladest ja mõni tantsunumber on sõna otseses mõttes pea peale pööratud. Seepärast ei ole me päris tavapärane rahvatantsurühm, vaid natuke kiiksuga! Me naudime seda, mida teeme. Meie üks eesmärkidest on näidata, et rahvatants on põnev ja arenev eesti kultuuri osa, mida on huvitav vaadata ja millega on lust tegeleda! Loome koos rõõmu endile ja vaatajatele!

SEMINARI ESINEJAD:

Vilius Marma (Leedu)

Vilius Marma – rahvamuusik, multiinstrumentalist, folklooriansamblite “Ratilio” (Vilnius), “Piliarožė” (Raudondvaris), “Kauno bandonija” (Kaunas), “Serbentėlė” (Domeikava) osaleja ja juht. Vilius Marma on osaline kõigil Leedu suurematel folkloorifestivalidel ja -üritustel; koostab rahvamuusika populariseerimise projekte; õpetab lapsi ja noori mängima erinevatel muusikariistadel, populariseerides eelkõige kankli (leedu kandle) ja bandoneoni mängimist.

Toomas Ojasaar (Eesti)

Tegu on Põlvamaalt pärit Teppo-lõõtsa mängijaga, kes sukeldus lõõtspillimaailma 2008.-l aastal, kui Heino Tartes oli alustanud Põlvas esimese lõõtspillimängijate kursusega. Mõningane akordionimängu kogemus ja muusikakoolis õpitud teooria aitasid lõõtspillist ja tema viguritest aru saada ning intensiivne ja iseseisev õpe tõid edu nii võistumängimistel Võrus ja Viljandis, kui ka sillutas tee rahva südametesse. Toomas on lasknud lõõtsal kõlada Inglismaal, Soomes, Austrias ja Lõuna-Koreas. Lõõtspillikuninga tiitli pälvis ta Võrus 2014.-l aasta suvel, kui tal oli au mängida võistlustules legendaarse Karl Kikase lõõtspilliga. Mängijana on Toomas enda mängustiili kujundamisel võtnud eeskuju paljudest tuntud nii tegutsevatest kui ka kadunud mängijatest. Omaloominguliste palade puhul on ta pisut kombanud Teppo-lõõtsa võimaluste piire, kuid jäänud enamjaolt ikkagi lõõtspillimängu traditsioonidele truuks. Lõõtspillimaailmas saab Toomas tegutseda päris mitmel rindel: pillimehena ülesastumised erinevatel üritustel, argipäevadel lõõtspilliõppe läbiviimine kahes erinevas muusikakoolis ja lõõtspillide häälestamine.

BRETOONI TANTSUÕPITUBA VIIB LÄBI:

L’Orqhièss / Terti Thébault – vanakooli tantsuansambel Kõrg-Bretoonimaalt
Olete alati unistanud avant-deux’ ja teiste Ida-Bretoonimaa traditsiooniliste tantsude võlu ja ilu avastamisest? Nüüd on teil vedanud – sest Terti Thébault / L’Orqhièss jõuab juba varsti teie linna!
Kadrillid, kontratantsud, paaristantsud ja lauluga ringtantsud panevad tantsupõranda kõikuma – seda kõike viiuli, akordioni ja bandžo hoogsate-mahedate-meeleolukate helide saatel. Lõbus muusikute seltskond Emmanuelle Bouthillier, Laure-Elise Tardif, Cyril Couchoux ja Corentin Le Doujet toob teieni Kõrg-Bretoonimaa vanade aegade viisid ja laulud ning puhub elu sisse unustatud pillimeeste ja lauljate traditsioonilise repertuaarile.
Tants läheb lahti nüüd – “Et en avant deux!”

Leigarid tulevad Võrru endale omase mitmekesisusega. Esitame Eesti erinevatest piirkondadest kogutud tantse, laule, mänge ja pillimuusikat ja kanname erinevate paikkondade ehedaid rahvarõivaid. Lisaks oma pärimuslikule repertuaarile, mida suviti Eesti Vabaõhumuuseumiski esitame, tantsime Võrus ka autoritantse! Püüame seda tehes siiski püsida omade liistude juures – kontserdil “Meie liistud” pakume teile vaatamiseks just meile omase, pärimustantsu sarnase liikumiskeelega tantse.