Võru folkloorifestival kutsub tähistama maamärke
Juba 21. korda veereb Võru poole suur suvine kullakoorem täis erinevaid helisid, rütme, riidemustreid. Läheneb Võru folkloorifestivali aeg, sel aastal pealkirjaga „Millest rikkad, sellest helded!“
Võrumaa on rikas oma kultuuripärandi poolest: meil on oma keel, omad tavad ja kombed. Meil on omad laulud, meil on omad tantsud. Me rikkus on eelkõige tarkus alles hoida oma rahva pärimust, oma juuri. Me ei ole kaotanud sidet olnuga ja seepärast on meil nüüd võimalus kasutada teadmisi, mida juba esiisad on mõistnud ja kogenud.
Rikkus seisneb ainulaadsuses. Meie rikkuseks on SÕNA ja HELI. Pani ju Kreutzwald vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristub ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsadest teiste seast ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest.
Meil on oma keel, omad tavad ja kombed. Meil on omad laulud, meil on omad tantsud. Meil on oma tantsumemm Kai Leete. Võib ju Eesti kunsti ajaarvamistki alustada siitsamast ja umbes II aastatuhandest enne Kristust, mil nimetu ürgkunstnik vormis luutükist mehe näo kujulise Tamula ripatsi.
Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle me uhkust tunneme ja seda hoolimata me oma usutunnistusest või veendumustest. See maja on rabe, usk seal sees tugev. Ta kannab HOOLIMISE ja JAGAMISE tunnet. Teeme ta koos Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks korda.
Me ei ole kaotanud sidet olnuga ja seepärast on meil nüüd võimalus kasutada teadmisi, mida juba esiisad on mõistnud ja kogenud. Meil on oskus seda hinnata ja anda väärikalt ja uhkusega üle oma lastele.
Kutsume teid kõiki panema Võru folkloorifestivali eel ja ajal oma head ja rikkad mõtted Võru ja Võrumaa maamärkidesse, punuma soovide väepaeltesse. Nii saame ise rikkamaks ja võime oma rikkust heldelt jagada.
Kadri Valner
Väega väke mano panda,
kõigilõ tuust teedäʼ anda!
Pailaga kõik kokku köütä:
igäväste alal hoitaʼ.
Ummamuudu Võro liinan
pall’o hüvvüst viil om hinnan.
Eesti-võro keelega
võro-eesti meelega
mi otsnu tuud hää meelega,
mis perändüsest vällä paistus
vai silmi iist ärʼ haihtus.
Ummamuudu Võro märki
andsõ pikält vällä märki.
Pall’ost midä valida,
kellest ülemb valida.
Sõnakuning Kreutzwaldiga
ja pillimeistri Teppoga
märgütäjäʼ leppevä.
Naaʼ meheʼ tennü umma tüüd,
naaʼ nimeʼ aolukku lüüd.
Näide luudut mõistõtas,
tuu mõistmisega võistõldas.
A mis mi silmist ärʼ jo kaos
mis ajahambast maaha vaos,
om kivist kerik keset platsi.
Ummamuudu Võro liinan
jumalikust heldüsest,
ilmalikust selgüsest
ja inemiste heldüsest
kimmä katusõ, sainuga
periselt, mitte lainuga.
Tuu peräst köüdä pailuga
mi usu hää vaimuga.
Maamärgis teemiʼ kerigu,
mi latsõʼ timä perigu.
Silvi Jansons 19. juunil 2015
