Algas Eesti rühmade registreerimine XXI Võru Folkloorifestivalile “Millest rikkad, sellest helded”. Tule pärimustantsu festivalile!

Hea rahvatantsija!

8. – 12. juulini 2015.a. ootab Võru taas kõiki rahvatantsuhuvilisi: tantsijaid ja tantsust lugu pidavaid inimesi folkloorifestivalile, sest päri(mu)s tantsu koht on just siin. Võru folklooripidu sündis kakskümmend üks aastat tagasi just tänu soodsale tantsupinnasele – Võrumaal on rahvatantsu alati au sees peetud, peoga tahtsid korraldajad maailma rikkaliku tantsupärandi võrokesele koju kätte tuua ja ennast maailmale näidata. Loe pikemalt “Algas Eesti rühmade registreerimine XXI Võru Folkloorifestivalile “Millest rikkad, sellest helded”. Tule pärimustantsu festivalile!”

Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

Eile pidulikult ja rahvarohkelt avatud rahvusvaheline XX Võru Folkloorifestival annab suvises Võru linnas tooni kogu eeloleva nädalavahetuse.

Kirju laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval on isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Kandle kultuurimaja kontserdisaalis ja aias, Baski rahvuslõunat koos folkloorikavaga, välisrühmade kirikukontserti, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus ja muid ettevõtmisi läbi kõigi festivalipäevade.

Tänavuse festivali teemaks on „Lugu“ ja üheks uueks väga populaarseks osaks näivadki kujunevat lugude rääkimise jutujalutuskäigud Võru linnas, kus eile oli Contraga kaasa kõndimas lausa üle 60 inimese. Tulemas on  kõnnitunnid tuntud Võruga seotud inimeste Ivari Padari, Arthur Ruusmaa, Enn Tupi, Siiri Toomiku, Heiki Kelbi ja Triinu Ojariga. Lugusid läbi festivali 20 aastase ajaloo räägib Kandle kontserdisaalis avatud näitus, kus on nii varasemate festivalidega seotud pilte, jutte kui esemeid.

Võru kesklinnas viib vaatajaid läbi seniste festivaliaastate Teemapark, mis seotud folkloorifestivalide läbivateks olnud teemadega läbi seniste aastate: kiiged (2000), Uma Ehe (2001), saun (2002), võrukeelne keelepesa (2006), kangakudumine (1999), kaev (2001), Igal ühel oma pill (2005), Käänupäiv (2007), Leeväst saa väkke (2008) jne.

Kõige pikema ajalooga juubelit võib aga tähistada Võru festivali läbi aastate üks kandvaim ettevõtmine, Teppo lõõtsavõistlus. Nimelt juba 40 aastat tagasi, aastast 1974 on teada esimesest lõõtsameeste võistumängimisest Võrus tolleaegsete rahvakunstipäevade raames. Järgnevate aastate kohta pole alati andmeid, aga see on täpselt teada, et kõik viimased 20 aastat on toimunud järjepidevat Teppo lõõtsa võistumängimise võistlust Võru folkloorifestivalidel. Ja nii ka homme, laupäeva hommikul, kui kell 10 Võru Kultuurimaja Kannel aias toimuvale teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele on taas oodatud pillimehed üle Eesti.

Igalt võistlejalt oodatakse kahte võimalikult erinevat pala. Palade juures hindab žürii sisukust, muusikalist väljendusrikkust, intonatsiooni ja kõla. Võisteldakse traditsiooniliselt neljas kategoorias: algajad, noored, täiskasvanud ja ässad. Ässade sekka kuuluvad need, kes varem olnud täiskasvanute seas parimad.

Võru folkloorifestivali üheks lahutamatuks osaks on kujunenud juba 15.korda toimuv Tänavatants laupäeva õhtul, millest värskelt üldtantsupeol parima lavastatud tantsu eest Kristjan Toropi preemia pälvinud Maire Udrase käe all võtavad nagu alati osa sajad tantsijad ja tantsuhuvilised siit ja sealtpoolt Võrumaa piire. Loomulikult ka festivali külalisrühmad, seega ei tasu imestada, kui satute seal tänavu kõrvuti tantsima hoopiski näiteks baskide, slovakkide või austerlastega.

Kunagi püüti tänavatantsu osalejate arvuga pürgida isegi Guinessi rekordite raamatusse. Viimastel aastatel pole Maire Udrase sõnul eesmärgiks olnud rekordid, vaid lihtsalt rõõm tantsust ja koosolemisest. Udrase sõnul on kõik seekordsed eesti tantsud piisavalt lihtsad igas vanuses inimestele ja ka väliskülalistele. Üks tähtsamaid neist on sabatants, mida tantsitakse juba tänavatantsuna kolmandat korda. Maire Udrase sõnul on see niisugune tants, mida Võrus võetakse kavva just tähtsatel aastatel, nagu näiteks siis, kui tähistati tänavatantsu 10.juubelit. Läbi erinevate tantsude tekib justkui väike pilguheit eestlase elule, mis lõpeb peoga ja seda loomulikult „Kungla rahva“ saatel.

Kogu XX Võru folkloorifestivali kava leiab veebist www.vorufolkloor.ee, aga ka Võru linnas üles pandud kuulutustahvlitel.

Eilse avarongkäigu pilte saab vaadata näiteks Maalehe fotogaleriist: http://maaleht.delfi.ee/news/fotogalerii/fotod/fotod-voru-folkloorifestival-algas-uhke-rongkaiguga.d?id=69377609

 

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival „Lugu“.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid. „Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.“

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema „Lugu“  tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival esitleb: Mari rahvuspüha tähistamine Võrumaal koos maride ansambliga Kna Vel

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas 28.-29. aprillil, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel 28.04 kell 13 Võru Kesklinna Koolis ja kell 19 Parksepa kooli saalis.

Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.

Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584).

Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).
Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke).

Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartus ja Tallinnas ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.

Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa Keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.

Vaata ka Kna Vel plakatit siit!

XX Võru Folkloorifestival toimub Võrus ja Võrumaal 16.-20. juulini.

Suvine Võru folkloorifestival kogub meenutused ja emotsioonid maikuus kokku

15.-20. juulini tuleb taas Võrru ja Võrumaale ligi 400 tantsijat-pillimeest eri paikadest üle maailma, et pidada maha üks suur pidu, millest saab kokku osa üle 10 000 inimese. Nii on see olnud juba 19 korral.

Sarnaseid tantsufestivale on ju Eestimaa eri paigus püütud teha teisigi. Need on mõned aastad toimunud ja siis unustuse hõlma vajunud. Võru folkloorifestival aga mitte. Veel enam, ta on osa Võrumaa kultuuri eripärast.

Võru folkloorifestival on nii loomulik osa linna suvistest sündmustest, et pea kõik linlased on sellest ühel või teisel moel osa saanud. Festival on muutunud juba ammu loomulikuks osaks Võru suvest, et pea kõigil on tekkinud ka festivalist osasaamisest mingi tore lugu, mida teistega jagada. Sel peol on saanud kokku tulevased kaasad, selgeks on saadud võõraste rahvaste tantsud, mõistetavaks nende kombed ja külalistele meie omad. Ta ei ole ju pelgalt viis päeva kontserte ja ühismängimisi –tantsimisi. Need on päevad täis juhtumusi ja emotsioone. Jagagem siis neid teistega, et lahti seletada see fenomen ja kogugem need lood kokku.

Mullu jagasid oma lugusid siinsest festivalist paljude lemmikkülalised, jutuvestjad Marie ja Molene Chiff’mine rääkisid festivali järel sellest, et nemad õppisid palju uut eestlaste kohta: „Eestlased on tasane rahvas. Vaiksed on isegi need, kes on väga andekad. Te elate värvilisel ja heledal maal, kus öösiti paistab vähe tähti.“ Kui hele või värviline see maa on, katsetasid ema ja tütar ka pärast festivali. Neile hakkas meie juures nii meeldima, et Võrust kihutasid nad jalgratastel tuuritama läbi terve Eesti ja jõudsid oma koju Bretooniasse alles sügisel.

Oma lugusid festivalilt ja Eestimaast jagasid ka portugallased: „Me ei uskunud varem, et eestlased kasutavad nii palju värskeid aiasaadusi, mis tulevad otse aiast ja põllult. Arvasime seni, et see on ikka meie pärusmaa. Nagu arvasime, et kõige ilusamad naised on Portugalist,“ on lisanud rühma Grupo Folcloricode Viana do Castelo mehed, kes festivalil käinud. „Aga te juures nautisime küll ilusat loodust ja vaatasime järele kenadele eestlannadele.“

Mullu käisid aga festivali külastanud kuumad puertoricolased külas setudel ja imestasid, kui rasked on nende hõbeehted ja et neid ikka jagub põlvest põlve edasi pärandada. Ka nemad on kiitnud eestlaste tasasust ja peokorraldajate külalislahkust: „Me saame edasi rääkida neid lugusid, kui avali südamega meid on Võrus ja Võrumaal vastu võetud. Siin on palju ruumi, ilus loodus ja igaühele oma WIFI,“ on nad märkinud.

Üks lugu veel, mis ootab kohe edasi rääkimist, pärineb kordi me festivalil käinud ja Tallinna Võru Seltsi folkloorirühma Liisod liige Külli Müürsepp. See päris kriminaalne lugu on pärit 2012. aastast, olgu siin vaid üks väike katkend toodud:

„Mi rahvarõiva olli ilosahe virna laotu sõidumassina pagasnikuhe, mille tagaluuk tervenisti üles käü. Sai massin Kandlõ parklahe pantu ja midägi rõivavirnast otsma naatu. Sõs tull määnegi telefonikõne, mitu muud asja ja luuk jäi vallalõ. Ku Kandlõn hinnäst kirja ollimi saanu ja pernaane Pütäljärve veerest jo kõlist, et piiraka jahusõ är, sõs oll sada sisse ja kipõ minek..Peräle jõudõn sai selges, et lämmä piiraka omma külh hüä, a rahvarõiva omma paremba: rõivavirna kõõ päälmidse, Külli uma, olli kaunu. Külli om ummi Missokandi rahvarõivit väega hoitnu, selle et pääle ilo om sääl ka timä laulusõsaride Kaja ja Eha näputüü seen. Ja no` tundsõ tä eriti selgehe, ku väega kalli na rõiva tälle tegeligult omma ja ku pallo tähendäse.Kõõ 10 liisokõsõ pää´ naksiva vaaritama, kui ja miä no edesi saa.“

Nüüd hakati rahvarõivaid üle Eesti otsima, sest eks Võrru tulles tehti mitugi peatust. Ka politseisse teatati. Ei miskit. Selleks õhtuks saadi kurvastavale esinejale rahvarõivad laenuks ja jätkati otsinguid: „ Otsmises sai` kõik ravva tullõ pantus, eski selgeltnägijalt küstüs-a ei midägi.Järgmidsel pääväl tull Küllil äkki päähä söögiplatsi kioskist(mis om parkla kõrval) küssü, et ega üte rahvarõiva olõ-õi hamburgerit süüma tulnu..ja mõtõlda vaid -olliki!“ Lõpp hea, kõik hea.

Milline on Sinu festivali lugu? Ootame meenutusi, soove, joonistusi ja lugusid kuni 15. maini aadressile info@vorufolkloor.ee. Kirjutajate loal kasutame lugusid ka festivaliprogrammis.

Algas eesti rühmade registreerimine XX Võru Folkloorifestivalile

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Oma lugu kannab kindlasti ka üks hea tants, viisijupp ja laul.

Kutsume neid lugusid koguma ja jagama 16.-20. juulini Võrru ja Võrumaale.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on avaldanud soovi siia tulla.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Ootame festivalile esinema nii rahvatantsurühmi kui rahvamuusikuid. Esinejal tuleb ette valmistada üks 15-minutiline folkloorikava pealavakontserdiks ja/või vabalaval esitatav kava. Pealava esinemisel tuleb kasutada elavat muusikat. Vabalava esinemistel on lubatud kasutada saatemuusikat ka helikandjalt.

Festivali ava- ja lõppkontserdil esitavad kõik osalevad eesti tantsurühmad ühiselt kaks (mõlemal kontserdil) folkloorset tantsu. Esitamisele tulevad tantsud teatame registreerumise järgselt. Osalustasu on 15 eurot inimene/päev. Hind sisaldab majutust koolimajas klassides põrandal oma magamisvarustusega (3 eurot inimene) ja toitlustamist 3 korda päevas.

Registreerumise tähtaeg on 15. mai. Registreerimisvormi leiad aadressilt http://www.vorufolkloor.ee/osaleja/registreerimisvorm

Ootame aadressile registreerimine@vorufolkloor.ee (Epp Vana, eesti rühmade koordinaator) lühikest rühma tutvustust, 2-3 fotot, samuti kava lühitutvustust. Võimalusel saata viide internetis leiduvale videole, salvestusele. Kõigil osalevatel kollektiividel palume kirjutada 1. juuniks aadressile registreerimine@vorufolkloor.ee Võru folkloorifestivaliga, oma rühmaga või ühe esitatava palaga seotud üks eriline lugu.

Lisainfo leiad siit!

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Alates sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid. Tutvu võimaluste ja hindadega Piletilevis.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.
„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, alustavad seda hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot. Vaata lähemalt Piletilevist.

Kadri Valner
Festivali tegevjuht
52 88 104
www.vorufolkloor.ee