25. juunil avame Võru Kandles näituse, mis kajastab lõõtsamänguvõistlusi Võrus aastatel 1971-2017. Pärimustantsufestivali toimkond luges möödunud aastal need võistumängu korrad üle ja sai arvuks 29. Tänavu toimuvat XXX lõõtsamängijate oskuste mõõduvõtmist on otsustatud tähistada võistluse ajaloo tutvustuse, asja- tundjate konverentsi ja kolme lõõtsakuninga kontserdiga.
„August Teppo pillid kiidavad osavates kätes oma loojat, külvavad rõõmu ja ilumeelt külapidudel ja pulmas, helisevad võidu ööbikutega sumedatel õhtutundidel kodu- õuedes, hõiskavad raadios ja suurtel rahvamuusikakontsertidel,” kirjutas Elmo Ploom möödunud sajandil Töörahva Elu (8.06.1974) artiklis „Karjapoisist kuningaks”, pilli- meister August Teppot kuningana austades. Meie päevil antakse kuninga tiitel kolmekordsele Võru võistumängimise võitjale. Esimese kuninga tiitli sai meie varalahkunud Aivar Teppo (06.08.1958 – 25.07.2017)
Aga lõõtsamänguvõistluse traditsiooni alguse ots ulatub aastasse 1971, mil 5.juunil – üleeestilisel rahvamuusikapäeval „Võru 1971”- toimus lõõtspillisolistide konkurss ja August Teppo kodutalus avati pillimeistri mälestuskivi. Esimesest võistlusest innustunud lõõtsamängijaid kutsuti taas kokku 1974. aastal. Võistlejate arv kahekordistus August Teppo 100. sünniaastapäeval. Teppo päeva Võrus 1975. a meenutavad eksliibrised, kirjaümbrikud, artiklid ajalehtedes Töörahva Elu, Edasi, Sirp ja Vasar, Kodumaa.
Seejärel on kultuurikorraldajad tulnud mõttele ühendada lõõtsadel võistlemine rajoonides tollal kohustuslike isetegevuslaste ülevaatustega. 1978. aasta rahvamuusikapäeval osales kandle ja teiste rahvapillide mängijate kõrval ainult kaheksa lõõtsameest. 1986. aastal taas Võrus toimunud üleriigilisel rahvamuusika- peol pole lõõtsamehed etnograafilistel pillidel võistelnute hulgas suurt tähelepanu pälvinud. Nimetatud on ainult lõõtsameeste parim Aivar Teppo. Huvi tõusu näeme 1990. aastal, mil võistluse mängumaa on taas ainult lõõtsamängijate päralt, kui hinnati kõige enam Teppo lõõtsa tüüpi pille ning võistlejaid tutvustades öeldi, kelle tehtud pillil esineja mängib.
1995. aastal alustanud Võru folkloorifestival on loonud jätkusuutliku iga-aastase lõõtsadel võistumängimise tava ja tõstnud August Teppo pärandi aujärjele. Võru pärimustantsu festivali praeguste korraldajate Kadri Mähari ning Priidu Teppo südameasjaks on Priidu esivanema August Teppo elutöö ja pärandi tutvustamine. Pühendunud töö tulemusena avati 2014. aasta augustis August Teppo Lõõtsamuuseum pillimeistri kodutalus Tigasel Loosu külas. Võistumängimise ajalugu tutvustav näitus on lõõtsatalu pererahva üks selleaastastest projektidest.
Miks Kadri ja Priidu oma põhitöö kõrvalt lõõtsameisterdamise õppepäevi, kontserte, võistlusi, etendusi ja konverentse korraldavad? Aga sellepärast, et nad on võrõkõsed ja võrokõnõ kõnõlõs: „Teppo tett pilli’, na’ omma’ iks üle kõgõ. Teppo pilli’, nu’ piävä’ häste timmi ja omma’ lännü muudu.”
Silvi Jansons
