XXVII  Võru pärimustantsu festival “Vana moodu perrä” toimus 7. – 10. juuli 2022. 

Kahel eelneval aastal pani korraldajad proovile ülemaailmne haiguspuhang, mille tõttu ühel aasta tuli festivali suisa ära jätta. XXVII festivali korraldamise teele veeretati taaskord takistus. Sõda Ukrainas oli vähendanud külalisrühmade arvu.  Venemaa lähedus oli samuti üks põhjendustest, miks algselt kindlad tulijad oma loobumisotsusest teavitasid. Päris välisrühmadeta me siiski pidu ei pidanud, festivalil osalesid külalised Poolast ja Lätist ning kodusest Eestist. Kuigi välisrühmi oli tavapärasest vähem oli festivali programm mitmekesine ja igaüks leidis endale kindlasti tegevust.

Festivalil ei toimunud traditsioonilist rongkäiku ega avakontserti.

Festival algas neljapäeva õhtul PÄRIMUSLUGUDE KONTSERTiga “TAN OM TUU LUMP…”, musitseeris Anu Taul. Võrukeelseid vahepalasid esitasid Silvi Jansons, Maive Käos.

Reedesel päeval toimusid duo Krüsban ja Mänd kontsert Kreutzwaldi muuseumi õues, kontsert-jutuõhtu pühendusega Helju Kalmele, noorte tantsuetendus „Suveseik” Teppo lõõtsatalus ning ansambli Puuluup kontsert Võru keskväljakul. Laupäev tõi Võru linna laadamelu, kodukohvikud, lõõtsamängus mõõduvõtjad, pakkus kuulamist-vaatamist- kaasalöömisvõimalusi kesklinna pargis, muuseumi õues, tantsuorienteerumisel, õhtul oli võimalik osa saada  tänavatantsust. Laupäeva õhtu lõpetas simman Võru keskväljakul ansambli Tuulelõõtsutajad saatel.  Pühapäeva hommikul kutsusid Poola külalised muuseumi õue tantse õppima, muuseumi õue mahus ka kaks kontserti: Kristi Kooli sooloalbumi esitluskontsert ja Mando Trio ülesastumine. Pühapäeva päeval ootas Kandlesse publikut kaasa elama tantsuansambel Lee “Külavahe folk”.

Lisaks mõnusale pärimussugemetega programmile oli võimalik nii  laupäeval kui ka pühapäeval osa saada Võru linna tutvustavatest jutujalutuskäikudest. 

Festivali lõppkontsert toimus pühapäeval kell 16.00 ning pärast seda astus lavale ansambel Onud, kellega koos üks tore pika laua pidu maha peeti.

Esinesid

Välismaalt: Poola laulu- ja tantsuansambel Ziemia Myślenicka”, Läti rahvatantsurühm Rugāji, Lätist pärit juudi tantsutrupp Eilat

Mujalt Eestist: Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsurühm Härmatis, Tantsuansambel Lee, Ääsmäe-Varbola tantsijad, segarahvatantsurühm Laagri Leegid, Tallinna Võrukeste Selts, fokloorirühm Tal-Aviv, Saarepeedi naisrühm UDUSÕLG, Naisrühm Virulane, Leelokoor Sõsarõ, Duo Krüsban ja Mänd, Piret Päär, Tuule Kann, Kristi Kool, MandoTrio.

Võrumaalt: Leelokoor Helmekaala, Segarahvatantsurühm Hopser, Kapell Kannel, Segarahvatantsurühm Kannel, Segarahvatantsurühm Siisik, Võru pilliklubi, Hopser noorterühm, Võru Lasteaed Päkapikk mudilaste folkloorirühm, Parksepa lasteaed mudilasrühm, Võru Loovuskooli beebikool, Vastseliina lasteaia lasterühm, Vastseliina Kullerid, Rõuge Käsikäes, Naisrahvatantsurühm Tsõõr, Naisrahvatantsurühm Viire, Kadri Lepasson, Anu Taul, Silvi Jansons, Maive Käos, Herbert Konnula, Merili Murde, Helle Laanpere.

Võru pärimustantsu festival oli, on ja jääb

Kuigi Võru pärimustantsu festival püsib UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFFi kalendris, on väliskülaliste saabumise kõrval olulisemgi oma rahvatantsija kaasamine uute elamuste loomisse.
Selle aasta suvepalavuses sündis Andre Laine käe all Eesti noorte tantsurühmade lavastus „Õnneotsijad”. Päikesekuumad harjutamispäevad päädisid ülipalavate etendamistundidega. Higi voolas, vahel käis pea ringi, kuid publikuga kohtumise järel valdas südameid õnnetunne.
XXVI Võru pärimustantsu festival tõestas oma elujõudu toetudes seekord ainult Eesti tantsurühmadele. Eestis elavate välismaalaste õpitubades nauditi Walesi, Nepaali, Nigeeria tantsusamme. Aga kodumaisedki pärimustantsud on nagu tuntud muinasjutud meie õuele jõudnud seitsme maa ja mere tagant.
Hea ülevaate päritud tantsuvarast andis 55-aastane Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Mari Tomp Laagrist: „Võru pärimustantsu festival – imetabane üritus Eestimaa suves. Igal sammul on aimata korraldajate mõnus mõttelaad: väärtustada, kaasata ja koos teha. Andsime Eestimaa tantsujuhtidega kontserdi päiksetõusul kell 4.27 Roosisaarel. Tundsin – siin ja praegu sünnibki muinasjutt! Ja kõige krooniks kuumad pirukad, kohv ja jäätis maasikatega, mida pakub linnapea ise!”
Kaire Taar Tallinnast: „ Publikut muudkui tuli ja tuli, aina tassiti pinke juurde. Lummav kontsert koos hommikueinega.”
Sel kontserdil pärjati Võru tantsujuht Maire Udras Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kõrgeima aumärgiga.
Paljud pole veel avastanud Võru festivali võlu.
Maria Sikk Valgast: „Võru pärimustantsu festival jättis imelise emotsiooni. Ma ei saanud pühapäeva õhtul kuidagi Võrust tulema, sest see mõnus festivali programm muusika, tantsude ning lugudega oli nii nauditav. Ilm oli ka võrratu, sest elades Tamula ääres ei tundunud see üldse nii tüütult kuum. Ainuke asi, mida ma ei mõistnud, oli see: miks ma juba varem pole sel festil käinud.”
Astrid Väizene Tabasalust: „Olid tegusad ja tantsu täis päevad. Külastasime kontserte, esinesime ise, vaatasime teisi, lõime kaasa erinevates tantsu töötubades, osalesime mälumängus ning tänavatantsus. Võru koos Tamula järvega jäi meile meelde väikse, sooja ja armsa linnana.”

Kahju on ka! Ikka neist. kes ei näinud Aruvälja poisterühma „Hallid sõnnid” esinemist Kreutzwaldi muuseumi õuelaval. Hingestatud poiste näod, meisterlikult esitatud üllatuslike seadetega tantsud, mille kõrvale juhendaja Teet Killing pajatas muhedaid lugusid väikese kooli tantsijate juhtumustest.
Võru pärimustantsu festivali lugu jätkub järgmisel aastal. Meile meeldib tantsimine.

Esinesid:

Välismaalt: 0

Mujalt Eestist: Rahvatantsurühm Härmatis Tartust, Saue Gümnaasiumi noorterühm, Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm, Folklooriselts Juhukse, Rahvakultuuriselts Koidupuna, TTÜ tantsuansambel Kuljus vilistlased, Ansambel Pernawa, laste viiuliansambel Viiulised, TLÜ Rahvatantsuansambel Soveldaja, Ürgleigarid Tallinnast, Seltsing Saaremaa Simmanitantsu Klubi, Rae huvialakooli rahvamuusikud ja ansambel Kapukad ja vetikad, Tallinna Võru Seltsi folkansambel LIISO, Saaremaa Ühisgümnaasiumi IV-VI klassi lasterühm Õigupoolest, Rahvatantsurühm Trambali ja külakapell Lustre Luunjast, Tarvastu Gümnaasiumi noorte segarühm, Segarahvatantsurühm Sikutajad Valgamaalt, Aruvälja poisterühm Hallid Sõnnid, Tabasalu Kooli segraühm Meriküla Murakad ja neiduderühm Säde, Käokirjas Põlvast, ansambel Kiiora ja solist Helin Pihlap,

Võrumaalt: Rõuge kunstikuur, Võru pensionäride päevakeskus, Võru Instituudi keelepesa, KaNaLa näitetrupp, rahvatantsurühm Hopser, Pärliine Pererühm, Võru Loovuskooli beebikool, Parksepa Lasteaia folkloorirühm, naisrahvatantsurühm Tsõõr, rahvatantsurühm Siisik, naisrahvatantsurühm Viire, segarahvatantsurühm Kannel, kapell Kannel

Võru pärimustantsu festival pidas 25. sünnipäeva!

18.- 21. juulini toimus XXV Võru pärimustantsu festival „Veerand pööret”, mis tõi kokku ligi 200 esinejat välisriikidest ja mitusada tantsijat Eestist.
Kahekümne viiendat korda segunesid erinevad killukesed maailma tantsukultuurist meie linna tänavatel ja väljakutel. Võrust sai taas kord tantsupealinn. Nii suure pagasiga tantsufestivali pole lähima 400 km raadiuses kusagil – Võru pärimustantsu festival on Eestis ainuke iga-aastane CIOFF-i festivalide kalendrisse kuuluv folkloorifestival.
Juubeliaastal tõid korraldajad huviliste ette need parimad palad, mis on publikut aastate jooksul enim köitnud ja milleta meie oma festivali enam ettegi ei kujuta.

Sel korral oli festivalil kaheksa välisrühma kuuest eri riigist: nooruslik ja sisemisest energiast põlev tantsuansambel Les Bons Diables Kanadast, hoogne Pommeri regioonitraditsioone hoidev folkloorirühm Ihna Saksamaalt, mitmekülgne Krakowist pärit laulu- ja tantsuansambel Nowa Huta Poolast, maride traditsioonilisi rahvapille, -laule ja tantsusamme tutvustav folkloorirühm Murseskem Mari Eli Vabariigist, Tjumeni regiooni pärimust tutvustav folkloorirühm Rosstan ja sõpruslinnast Pihkvast pärit tantsuteater Pskovskie Kruzheva Venemaalt, lõunamaise temperamendiga Hispaania piirkondade folklooritraditsioone tutvustav Ara de Madrid Hispaaniast ning mitmekülgse kostüümipagasiga hoogne Lõuna-Tšiili ülikooli rahvatantsuansambel. Kõik väga omapärased rühmad, kes lisaks tantsukontsertidele õpetasid publikule oma maa tantse, tutvustasid rahvarõivaid ja -kombeid.

Eesti tantsurühmadeta pole teoks saanud ükski meie suurpidu. Selle aasta erikülaline teiste hulgas oli kindlasti Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm, kes laupäeval Teppo talus koos lõõtsakuningas Toomas Ojasaarega stiilse ja meeleoluka kontserdi andis.
Festivaliprogramm oli mitmekülgne, palju vaatamist ja kaasategemist pakkuv. Lisaks kirevatele kontsertidele toimusid tantsuõpitoad, kus tantsuhuvilised õppisid nii Eesti kui Kanada, Tšiili, Marimaa, Venemaa ja Saksamaa folkloorseid tantse. Eriti rahvarohke ja kaasakiskuv oli Kanada tantsuõpituba, mis haaras kaasa lihtsate, samas põnevate tantsujoonistega. Kanadalased nakatasid kõiki oma tantsupisikuga.

Juba traditsiooniks saanud tantsuorienteerumisel osales 11 tantsusõpruskonda, kes seekord said kümnes kontrollpunktis tantsida kahtekümmend pärimustantsu. Sama päeva õhtul oli taas võimalik neid tantse juba mitmesajapealise tantsurahvaga Maire Udrase eestvedamisel tantsida XX tänavatantsul.
Laupäevasel XXXI Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängimisel astus üles 25 lõõtspillimängijat, kes sooja publiku ja asjaliku zürii ees omavahel mõõtu võtsid. Võitjana väljus noor Rasmus Kadaja, kes saavutas võidu ässade klassis ja pälvis publiku lemmiku tiitli.
Jutuhuvilised kuulasid muinasjutte ja jalutasid jutuvestjate saatel mööda Võru linna huvitavaid objekte. Kohvikukontsertidel nautisid muusikahuvilised nii üksikesinejaid kui suuremaid kooslusi.

Kes soovis ennast festivali ajalooga kurssi viia, leidis kavast koguni kaks köitvat sündmust. „Püsti ja istuli jutupajatused ehk stand up – sit down talk”- etendusel sai kuulata lõbusaid lugusid kahekümne viiest festivaliaastast. Võru Linnagaleriis oli üleval festivali ajalugu tutvustav näitus.
Õhtustel tantsuõhtutel oli võimalus üle korrata päeval õpitud tantsud. Jalakeerutustele kutsusid erinevad pillimeeste kooslused. Kes pillimeestest intiimsemat keskkonda vajas, leidis üles festivaliklubi Stedingu kohvikus.
Lapsi rõõmustas kesklinnas laste mänguala, kus sai nii tantsu lüüa kui mängida ja meisterdada. Seal toimus ka traditsiooniline päikesepidu.
Juubelifestivali programmi kaunistas kingisadu. Muusikalise kingituse Kandle aiask andsid ette spetsiaalselt festivali auks kogunenud 30 Võrumaa lõõtsamängijat. Tantsukingitusi jagati esmakordselt festivalikavva võetud teatetantsus, kus tuntud tantsukollektiivide kõrval astusid üles ka Võru linnavalitsuse ja Võru vallavalitsuse festivali puhuks loodud pärimustantsu esindusrühmad.
XXV Võru pärimustantsu festival lõppes suure sünnipäevakontserdiga uuel linnaväljakul, kus suvekuumust talusid vapralt nii kõik festivali külalised – esinejad- kui pealtvaatajad. Õhtust poole ööni kestis Võru kogukonnale tänutäheks mõeldud pika laua pidu, mille jooksul tuhanded võrukad koos ansambliga Untsakad kordaläinud festivali tähistasid. Võru pärimustantsu festival ongi kogukonna pidu, mis vabatahtliku töö tulemusena aasta jooksul valmib ja suvesoojas kogu Eesti tantsurahvale koosolemise rõõmu pakub.

Esinesid:

Välismaalt: Les Bons Diables (Kanada), folkloorirühm Ihna (Saksamaa), laulu- ja tantsuansambel Nowa Huta (Poola), folkloorirühm Murseskem (Mari Eli Vabariik), folkloorirühm Rosstan (Venemaa) ja tantsuteater Pskovskie Kruzheva (Venemaa), Ara de Madrid (Hispaania), Lõuna-Tšiili ülikooli rahvatantsuansambel.

Mujalt Eestist: Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm Tallinnast, Turba ja Nissi lasterühm, segarühm Kusta Tartust, Hanila laulu-mänguselts, rahvatantsurühm Kunglarahvas, Lagedi kooli rahvatantsurühm, huvistuudio Õhin muusikud Lagedilt, rahvatantsurühm Valguta Vahvad Rõngust, Tallinna Võru Seltsi folkansambel LIISO, Taara Tantuselts Tartust.

Võrumaalt: Segarahvatantsurühmad Kannel, naisrühmad Tsõõr, Viire, Võru Loovuskoooli beebikool, kapellid Kannel ja Meie Ise

Sel korral rõhutati aina ja üha seda, et pill ja tants käivad ikka ühte jalga: teema „Teppo timm ja polkasamm“. Ja mine võta kinni, kes kelle järgi end sätib. Öeldakse küll, et tantsija vihub tantsu pilli järgi, aga eks pillimees seab oma viisid ikka sedamoodi, kuidas tantsijail tuju on. Koostöö.

August Teppo oli Eestimaa kuulsaim lõõtsameister ja tema pilli järgi tantsiti aastakümnete jooksul nii mõnigi polka. Selle festivali eel aga uuriti Teppo lõõtsa konverentsil, mis on Teppo timmi saladus, mis teeb just tema lõõtsad nii heaks ja kuidas kasvatada Eestis häid pillimängijaid.

August Teppo mälestust ei hoita mitte ainult festivalil võistumängimist korraldades. Tema lapse-lapselaps Priidu Teppo on asutanud pillimeistri kodutalus muuseumi. Just seal, kus pillid omal ajal sündisid. Lõõtsamuuseum asub Loosu külas pillimeistri kodutalus 19. sajandist pärit rehehoones. Muuseumis näeb pillimeistri töötuba, kuid ka sellele ajastule iseloomulikku elulaadi.

Polkasammu teab meist igaüks. Meil on talla-, kolmesammu-, pöia-, hüplev-, hüpak-, põlvetõste-, sääreheitepolka. Kõik tantsivad polkat, eriti lõõtsa saatel. Igal juhul peame mõlemat ka päris Eesti asjadeks. Seda eriti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal.

Nagu paljud eestlased, tegid festivalil osalejad oma kodule juubelisünnipäevaks kinke. Võru pärimustantsufestival muutus tegelikult aastaringseks. Toimus esimene talvetantsupidu, avanesid kevadised tantsutoad jne. Pärimustantsude tutvustamise eesmärgil valiti välja 18 tantsu, neist üheksa polkasammudega, mitu neist Vana-Võromaalt pärit. Neid tantse tantsitigi aasta läbi, ka festivali ajal, samuti õpetati festivali külalistele.

Esinesid:

Välismaalt: Yunnan Jin Xiaofeng Art Troupe (Hiina), Villachi rahvatantsurühm (Austria), folkloorirühm Tongnae Yaryu (Lõuna-Korea), Oxus ja Sitora Siyoeva (Usbekistan) folkloorirühm Menelais (Kreeka);

Mujalt Eestist: Ürgleigarid Tallinnast, mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka Tartust, lauluansambel Koidu Tähed Sangastest, lauluansambel Jaaniku Torontost, rahvatantsuansambel Soveldaja Tallinnast, Turba ja Nissi kooli rahvatantsurühm, pärimusmuusikaansambel Tuustar Jõgevalt, Haeska segarahvatantsurühm, Tartu Ingerisoomlaste Seltsi folkloorirühm Röntyskä, segarahvatantsurühm Haavikud Tartust, Leholind, Tantsusõbrad ja Padise naisrühm Harjumaalt, Sõle Segajad Käinast, folkloorirühm Dagö Kärdlast, Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso;

Võrumaalt: segarahvatantsurühmad Kannel, Tsuua Sulatsõ ja Siisik, naisrühmad Tsõõr, Viire, Kabujalakesed ja Karukell, Parksepa lasteaia folkloorirühm Sipsikud, Võru Loovuskoooli beebikool, kapellid VIMP ja Kannel, Kandle lasterühm Hopser.

Valsi juur(de)

Sel aastal kutsus festival kõiki pilli- ja tantsuhuvilisi valsi ja valsi juurte juurde, et erinevatest tantsutõlgendustest see ühine hõng üles leida.

Valss ja polka on Euroopa kultuurides enim tantsitud tantsud. Saades alguse lendlerinimelisest paaristantsust Austrias, jõudis valss ballisaalist külasimmanile ja kodunes seal kiiresti. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb küll graatsilisest üle põranda liuglemisest. Eri valsse sel korral tantsitigi, aga mitte ainult.

Valsihõnguline oli isegi võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Selle eestvedajad Kadri Mähar ja Priidu Teppo korraldasid kevadel lõõtsa õppimise kursused. Nii sai Võrumaa juurde mitu lõõtsamängijat.

Ühe Eesti rühmi köitva võistluse tõi see festival ka. Toimus võistutantsimine „Ummamuudu tands“. Esmalt võtsid rühmad mõõtu labajalavalsi tantsimises ning siis köideti kokku traditsiooniline tants ja loovus. Rühmad said pool tundi aega, et etteantud muusika põhjal uus tants luua. Loodigi. Võta siis kinni, kui muutumatu see rahvatants on.

Festivali külalised on läbi aegade käinud uudistamas Eesti loodust ja inimesi, viies külakostiks toredaid kontserte. 2017. aastal laienes festival Tartu hansapäevadele, Seto Kuningriiki Meremäele, Rõugesse, pilvepiirile Munamäel ja üle piiri Lätti. Kodukohvikutele lisandusid mõnusad kodukontserdid. Traditsioonilistest rahvuslõunatest ja kulinaariumist said pärimuspäevad, kus koos India, Inglismaa ja Rumeenia toitudega käisid kaasas kontserdid, muusikamängud, riiete ja kommete tutvustused ning ühised juturingid.

Festivali viimase õhtu simman kolis Kandle aiast Kesklinna parki ja sellest sai meeleolukas pikalauapidu.

Esinesid:

Välismaalt: Kud Mladost-Avala (Serbia), Adderbury Morris Men (Inglismaa), Charu Castle Foundation (India), Mugurelul (Rumeenia), Toska-Zletovo (Makedoonia);

Mujalt Eestist: rahvakultuuriselts Kirmas, segarahvatantsurühm Raabiku, naisrahvatantsurühm Talutütred,

segarahvatantsurühm Pärilised, naisrühm Tuhkali, Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso, segarahvatantsurühm Savijalakesed, naisrühm Jõgevahe Pere;

Võrumaalt: segarahvatantsurühm Kannel, segarahvatantsurühm Siisik, naisrühm Tsõõr, naisrühm Viire, kapell Kannel, kapell VIMP, folkloorirühm Karukell, Merili Murde, Võru Loovuskooli beebikool ja mängukool, Võru lasteaia Päkapikk folkloorirühm, Kandle rahvatantsurühm Hopser, Kandle võimlemisklubi Sirutus, tantsukool Variatsioonid.

Festivalil ristuvad erinevate maade pärimused, tekivad uued rütmid ja sammud, nende kohtumiste põhjal hargnevad omakorda uued teed ja tekivad ka uued mustrid. Nii võibki leida teiste rahvaste kunstist sarnaseid jooni ja on võimalik pakkuda omi rütme teiste täienduseks. Seetõttu sai 2016. aasta festival teemaks „Kohtumised ristteel“. Näidati, võrreldi, leiti ühist ja erinevat. Ja pakuti külalistele midagi, mida neil ei ole, aga võiks olla.

Sel aastal sai tants nii festivali kui ka Võru kultuurielus mitmekordse võimenduse. Kas aitas sellele kaasa festivali nimevahetus või saatus, kes teab. Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade tantsupidu, siis seekord loodi midagi hoopis erilist – oma tantsurühmadele maakondlikul tantsupeol lisandusid festivali väliskülalised ja tantsurühmad mujalt Eestist. See eriline sündmus oli ÖÖtantsupidu „Kohtumised ristteel“. Külaliste jaoks olid imekspandavad Eesti rühmade ühistantsimise oskus ja tantsuväljal loodud mustrid.

Laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval olid isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Võru Kandles, nautida rahvuslõunat ja kodukohvikute pakutavat, kirikukontserte, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus.

Esinesid:

Välismaalt: Borg Ried (Austria), Kadikoy HEM (Türgi), Artüsin (Itaalia), Carpona (Slovakkia), Harašuha (Valgevene), Barvinochok (Ukraina), Folk & Rockare (Eesti-Rootsi);

Mujalt Eestist: naisrahvatantsurühm Hiired Tuules, Sinimaniseele, Oru segarühm, Kurtna naisrühm ja segarahvatantsurühm Pangviina, Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso, folkloorirühm Maatasa, Pillipiigad, folgirühm Atina, Ülelahedad, segarahvatantsurühm West, tantsurühm Reilender, Mathilde, Pelgulinna tantsurühmad;

Võrumaalt: segarahvatantsurühm Kannel, segarahvatantsurühm Siisik, kapell Kannel, Võru Loovuskooli beebikool ja mängukool, Võru Muusikakooli ja Võru Loovuskooli väikekandleõpilased, Võru lasteaia Sõleke folkloorirühm, Võru lasteaia Päkapikk folkloorirühm, Kandle rahvatantsurühm Hopser, Kandle võimlemisklubi Sirutus.

Me oleme rikkad. Seda rikkust, mis meie sees, on hea sõbraga jagada. See rikkus seisneb me ainulaadsuses. Ainulaadsetes pillilugudes, lauludes ja tantsudes. Just see muudabki ühe rahva eriliseks. See on see miski, mis viib meid uusi väärtusi avastama, toob koju tagasi ja annab oskuse hinnata teiste kultuuride rikkust ja eripära. Sellest kasvas välja ka festivali teema „Millest rikkad, sellest helded“.

Võru tantsufestivalist oli enam kui 20 aasta jooksul saanud üks Võru maamärke. Linna üheks vanemaks maamärgiks on aga kindlasti Võru Katariina kirik. Seepärast kutsusid festivali korraldajad külalisi pidutsemise kõrval toetama laguneva kiriku taastamistöid.

Festival tõi sel korral traditsiooniliste sündmuste kõrval ka ühe uuenduse. Laupäeval avasid uudistajatele uksed Võru linna kodukohvikud. Üheks päevaks muutus linnaruum tõeliseks meeleelamuste pakkujaks. Huvitavad retseptid, lendlev fantaasia ja tore kogukond koos külalistega tegid suvise laupäeva tõeliselt nauditavaks. Igal kohvikul oli oma stiil ja nägu, vahva nimi ja omanäoline menüü. Mitmes kohas oli kohal pillimees ja toimusid õpitoad.

Festivali ajaloo esimesed kodukohvikud: Eve kohvik Kubijal Nõmme 2, Uma Söögi Kotus ja kohviku Taimeke piknikuala Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi õues, Roosi koogi- ja käsitöökohvik Roosi 35 õues, Katuse kokteilikohvik Koidula 6 katusel, Kollase kooli kohvik Vabaduse 12 esisel õuel, Uue Uulitsa Japatus Uus 10 aias, kohvik Mosaiik Kreutzwaldi 34, kohvik Elupuu Uus 21 kirikuaias, luulekohvik Koidula Kreutzwaldi 42 sisehoovis, muinasjutukohvik lasteaia Päkapikk õues, Itaalia toitude tavern Ludvig Karja 40, (Suusa-)Lennu kohvik Käbi 4 aias, Mummuline Käpade perekohvik Vee 23 aias.

Esinesid:

Välisrühmad: Iiri tantsutrupp Trinity (USA), Coimbra ülikooli rahvakunstiansambel (Portugal), Francisco de Goya (Hispaania), rahvatantsutrupp Poznan (Poola), türgi tantsurühm Kleurrijke Dans (Holland), lasteansambel Šonapõl (Mari Eli Vabariik);

Mujalt Eestist: segarahvatantsurühm Soveldaja, segarahvatantsurühm Uppsar, segarahvatantsurühm Pärilised, rahvatantsuansambel Suveniir, rahvatantsuansambel Leigarid, Alavere naisrühm, rahvatantsurühm Raabiku, Oru segarahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm ja segarühm Tammiku, Pärnu rahvakultuuri selts Mesilane, Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso, folkloorirühm Rusitši, Pelgulinna tantsurühmad;

Võrumaalt: memmede tantsurühm Memmed ja Hõbevalge, Sulbi naisrühm Mari, laulukoor Helmekaala, rahvatantsurühm Kannel, naisrühm Tsõõr, naisrühm Viire, kapell Kannel, segarühm Siisik, Lasva segarühm, Võru Loovuskooli beebikool ja kandlekool.

Võru folkloorifestival tähistas kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40.

Festivali läbivaks teemaks sai „Lugu“, eesmärgiga tutvustada eri rahvaste traditsioone pärimuslike lugude kaudu. Teemat ilmestasid kõikjal Võru kesklinnas rippuvad värvirõõmsad jutukerad. Põhjalik ja köitva kujundusega näitus „Võru festivali aja lugu“ pakkus emotsionaalse tagasivaate festivali ajaloole. Populaarseks osutusid kultuuriloolised jutujalutuskäigud Võru linnas, mida juhtisid ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme, põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra ja Võru Kandle direktor Heiki Kelp.

Lisaks tavapärastele tantsukontsertidele kõlas palju muusikat. Haanjamaa mägede vahel jõudu kogunud andekas muusik, laulukirjutaja ja laulja Anu Taul jagas Võru Katariina kirikus kuulajaile oma uusi laululugusid. Tamula ääres kõlasid traditsioonilised õhtulaulud: iga esineja sai oma maa laule laulda. Muusikud kogunesid lõõtsatallu ühiselt mängima ning kultuuriloolist „Ööülikooli“ vestlust pidama. Looduslugudele sai kaasa elada Matsalu loodusfilmide festivali võidufilmide õhtul.

Festivali kese kandus Kesklinna parki: seal toimus käsitöölaat ja teemapargis toimetasid käsitöölised.

Esinesid:

Välisrühmad: Grupo Folclorico de Viana do Castelo (Portugal), Rodhighar Nepal (Nepal), Skalbe (Läti), Turun Kansantanssin Ystävät (Soome), Aava (Soome), Agrupacion Folklorica Elmyrba (Puerto Rico), Marie Chiffmine (Prantsusmaa);

Mujalt Eestist: Kohila tantsurühm Rõõmutallad ja Saue kapell, Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsurühm Savijalakesed, Tartu segarahvatantsurühm Kusta, Põlvamaa segarahvatantsurühm Reilender, Tallinna Ülikooli rahvatantsurühm Soveldajad, Tallinna Võru Seltsi ansambel Liiso, Tabasalu naisrühm Harku Harakad, RTA Virulane naisrühm, Sürgavere naisrühm, Vokiorkester, Ivi Rausi, Laura Põldvere, Lilian Kapp ja Priit Laatre;

Võrumaa: kapell Kannel, Vastseliina segarahvatantsurühm Kullerid ja kapell Meie Ise, leeloansambel Helmekaala, segarahvatantsurühm Kannel, Haanja Tantsu Laulu Mängu Selts, Hõpõhelme ja Meremäe Mehe’, Seto Miihi Summ, Urvaste külakapell, Parksepa Keskkooli tantsurühm ja Parksepa klubi kapell, Võru lasteaed Päkapikk, Võru I Põhikooli lasterühm Tsõõrike, Vastseliina Gümnaasiumi 4. klassi folkloorirühm, Võru Loovuskooli kandlekool, Võru Muusikakooli õpilased, Mart Kirotar, Toomas Ojasaar, ansambel Paul ja Kaisa, ansambel Kaval Käsi, noorteansambel Valideerimata.

Esimest korda oli Võru Folkloorifestivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsem, UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni CIOFF lipp.

19. Võru Folkloorifestival tõi maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunesid nii kohalike kui ka lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhtisid linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astus neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Vokihelinad võtsid oma improvisatsiooniks üle Laura Põldvere ja Ivi Rausi, kes lõid inimhääle ja elektroonikaga helide maailma, mis pole pelgalt laulmine, vaid midagi täiesti uut. Avakontsert lõppes simmaniga, kus kõik said originaaleeskujude järgi õppida festivalil esindatud rahvaste tantse. Uudses kuues oli ka lõppkontsert, kus külalisrühmade etteastete vahel tõid festivalil osalenud välisrühmade tantsujoonise vaatajateni Ivi Rausi lauluimpro saatel Viljandi Kultuurikolledži noored tantsijad.

Kõikidel festivalipäevadel neljapäevast pühapäevani oli linna keskväljakul võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning vabalava kontserdid. Loomulikult toimusid taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat. Kesklinna pargi öökinos näidati Matsalu Filmifestivali parimaid filme.

Rahvuslõunat pakkusid külalised Portugalist, huvitava maitse- ja kultuurielamuse said kõik, kes Jaagumäe Toidukeskuses toimunud lõunal osalesid. Põnevad olid nii põlevad vorstid kui ka vanaema retsepti järgi valminud magustoit.

Traditsioonilisel tänavatantsul tantsiti sellel aastal kümmet tantsu, nende seas näiteks „Ingliskat“, „Papiljonipolkat“ ja „Akulina polkat“. Huvilised said tantse õppida juba eelnevalt festivali kodulehe vahendusel. Ka eelmisel aastal populaarseks osutunud tantsuorienteerumine toimus taas lõbusas ja kaasakiskuvas meeleolus. Peaaegu kaks korda enam tantsuvõistkondi nautisid orienteerumist ja tantsimist seitsmes erinevas Võru linna kaunis kohas. Simmanitel keerutasid tantsuhuvilised jalga ansamblite Tuulelõõtsutajad ja Apelsin saatel.

Üheks selle festivali pärliks võib pidada S. Jansonsi ja M. Udrase loodud Kandle tantsurühmade lavastust „Ennemuistsed mängud“. Kohaliku rahvamuusika ja eesti folkloorsete tantsudena esitatud etenduse sõnum oli lihtne: igavikulised muistsed lood kõnelevad inimliku õnne kergest kadumisest.

Festivali viimasel päeval, esmaspäeval mõlgutati mõtteid mõttetalgul „XX Võru Folkloorifestival on ukse ees…“.

Festivalil esinesid: Grupo Folclórico de Viana do Castelo, Portugal; Rodhighar Nepal, Nepal; Skalbe, Läti ; Turun Kansantanssin Ystävät, Soome; Aava, Soome; Agrupacion Folklorica ELMYRBA, Puerto Rico; Marie Chiff´mine, Prantsusmaa; Piret Päär,Vokiorkester feat. Laura Põldvere ja Ivi Rausi, Kohila tantsurühm Rõõmutallad ja Saue kapell; Tallinna Ülikooli tantsurühm Soveldaja, Tallinna Tehnikakõrgkooli folkgrupp Savijalakesed, Tartu segarahvatantsurühm Kusta, RTA Virulane naisrühm, Harku Harakad, Lilian Kapp ja Priit Laatre, Tallinna Võru Seltsi folklooriansambel Liiso, Põlvamaa segarahvatantsurühm Reilender, Vastseliina segarahvatantsurühm Kullerid ja kapell Meieise, Seto leeloansambel Helmekaala, Kandle kapell, Kandle tantsurühmad, Võru muusikakooli õpilased, Võru Loovuskooli kandlekool, Parksepa Keskkooli tantsurühm ja klubi kapell, Vastseliina Gümnaasiumi 4. kl. Folkloorirühm, Võru Lasteaed Päkapikk tantsurühm, Võru I PK lasterühm Tsõõrike, Ansambel Kaval käsi, Mart Kirotar, Paul/Kaisa, Noorte ansambel Valideerimata.

Festivali meekonna etteotsa asus Kadri Valner, kes eelneva tegevjuhi Peeter Laursoni tehtud tööd tunnustades asus esimese asjana festivali promomise ja ettevalmistustööde juurde, et Võru Folkloorifestival saaks UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni CIOFF liikmeks.

Festivali juhtmõtteks ja tunnuslauseks oli sel aastal „Päivgi tands tsõõrin!“, kujundmotiiviks aga päikeseratas ning festivalil osalejaid ja külalisi soojendavad kiired.

Kahjuks sai neljapäeval, 12. juulil vihm päikesest võitu ja festivali avaüritusena mõeldud, kaua ja armastusega ette valmistatud tantsurühmade etendus „Suvehaljas tantsusamm“ Teppo lõõtsatalus tuli ägeda vihmasaju tõttu pooleli jätta. Vihm rikkus ära ka peo viimase päeva, kuid kõik kavandatud ettevõtmised, mille hulgas oli ka lõppkontsert Kandle aias, siiski toimusid.

Festivali algus kulges mööda oma tavalist, läbiproovitud ja kvaliteetset rada: avaüritus Lauluisa pargis, rongkäik Kandle aeda, kus toimus reedel, 13. juulil peakontsert. Nagu ikka, oli rohkesti müüjaid ja ostjaid reedel, laupäeval ja pühapäeval toimunud käsitöö- ja kunstilaadal, mis sedakorda oli suuremal alal ja hõlmas ka Jüri tänavat.

Festival mõtles järelkasvu peale nii esinejate kui ka pealtvaatajate ridadesse ning reedel, 13. juulil toimus Kreutzwaldi muuseumis traditsiooniline Päikesepidu lastele. Palju meeleolukaid esinemisi sai vaadata Kesklinna pargi lavalt, neid jäi kas pikemaks või lühemaks ajaks vaatama nii noori kui vanu võrulasi ja linna külalisi. Festival hoiab au sees vanu käsitöövõtteid ja oskusi ning seekord pakkus reedel ja laupäeval kaasalöömis- ja õppimisvõimalust Kreutzwaldi muuseumi käsitöömeistrite õpituba. Lastele jätkus tegevust lastehoovis, mis oli kõikidel festivalipäevadel avatud lasteaia Okasroosike õuel, kus klubi Hõbedane Juus memmed lapsi vana aja tegemiste juurde juhatasid ja neid õpetasid. Pühapäeval etendas Pikakannu Põhikooli näiteseltskond seal kahte naljalugu „Üts vahtsõnõ mäng“ ja „Naasevõtt olõ-õi nalaasi“. Täiskasvanud teatrihuvilistele mängis laupäeval Kreutzwaldi muuseumis Kiidjärve Küla Seltsi näitering lavastust „Latern“.

Lõõtsamängul oli ka sel aastal suur osakaal: sissejuhatuseks esines reedel Kreutzwaldi muuseumis Juhan Uppin. Laupäeva, 14. juulit võib nimetada lõõtsamuusika ja lõõtsameeste päevaks – Kandles toimus võistumängimine ning hiljem kõlasid lõõtsalood August Teppo kodukohas.

Laupäeva ja pühapäeva hommikul ootas Andre Laine etnovõimlemise huvilisi Kreutzwaldi pargis, kus üheskoos linnulaulu kuulati ja etnovõimeldi.

Pühapäeval sõideti tuntud etnoloogi Marju Kõivupuu jutte ja tutvustusi kuulates mööda Võrumaa kultuuriloolisi paiku.

EELK Katariina kirikus esinesid reedel ansambel Greip ja Piret Päär, pühapäeval Tuule Kann ja Jaak Sooäär kavaga „Ma annan sulle oma laulu“.

Võru Folkloorifestival on ennekõike tantsufestival ja nii vedas laupäeval Kandel aias toimunud tantsutares Eesti tantsude õppimist eest Tarvanpää Virumaalt. Uue ettevõtmisena läks hästi korda pühapäeval aset leidnud tantsuorienteerumine Võru kesklinna tänavatel. Tänavatantsudena tantsiti sel aastal „Kaera-Jaani“, „Reilenderit“, „Subotat“ ja „Tuusteppi“, ikka laupäeval, 14. juulil Võru linna tänavatel. Rohkem kasutati ära meie kaunist promenaadi Tamula kaldal, lisaks õhtulaulude kontserdile esinesid promenaadil ka noorteansamblid. Öiseid üritusi oli veelgi, näiteks laupäeval toimus Kesklinna pargis öökino, kus näidati Ulricke Kochi filmi „Regilaul – laulud õhust“.

Festivalil esinesid: Ankara AHOY, Türgi; Tecza, Poola; Legend, Ukraina; Paneszka, Poola; Partizan, Slovakkia; Ligo, Läti ; Allikabänd, Tartu; Ars Apta, Viljandi; Audru Jõelaevanduse Punt; Eesti Mandoliinide Orkester; Greip, Pärnu; Haavikuemandad, Tartu; Helmekaala´, Võru; Hopser, Võru; Hõpõhelme´ ja Meremäe mehe´, Meremäe; Jaak Sooäär, Juhan Uppin, Kabujalakesed, Võru; Võru Päkapiku lasteaia folkloorirühm, Kannel, Võru; Kihnu Poisid ; Kiidjärve Küla Seltsi näitering, Põlvamaa; Kose Kirilind, Harjumaa; Krüüsel, Kullerid ja kapell Meieise, Vastseliina, Viitka; Lilian Kapp ja Priit Laatre, Liiso, Tallinn; Moos ja sõbrad, Tartu; Pangviina ja kapell, Saku; Parksepa rahvamaja noortekapell, Piret Päär, Positivus, Tartu; Punt, Tartu; Raabiku, Tallinn; Sanglejad, Saku; Singelus, Tartu; Sägamuhvints, Kolga-Jaani; Sügismeloodia, Antsla; Tarvanpää, Rakvere; Toomas Ojasaar, Tsõõrikesed, Võru; Tsõõr, Võru; Tuule Kann, Tõrvik seenior-West vilistlased, Haapsalu; Valev Laube ja Jaanus Karlson, Variatsioonid, Võru; Vigala Folklooriselts Kiitsharakad, Viire, Võru; Virtuoossed Verinoored, Võimlemisklubi Sirutus, Võru; Võru Loovuskooli kandlekool ja mängukool, Ööbi.

Festivali teemaks oli uma ehe. Nii haakus pidu üleriigilise ehteaasta tegemistega. Festivalipäevil avati lisaks käsitöölaekale veel tarkuselaegas, jutulaegas, käsitöölaegas, pillilaegas, keelelaegas. Nii nimetati populaarseid töö- ja õpitubasid.

Vabaduse väljakule noorte poolt tänavatantsuüritusel mahajoonistatud Rõuge sõle motiivile koondusid tänavatantsijad ühiseks elavaks ehteks. Tantsudeks olid Talupoeg, Tuljak ja Kivikasukas. Laat oli juba teist aastat südalinnas Jüri tänaval, ehtemüüjad said soleerida Liiva tänaval.
Kesklinna park oli täis peomeeleolu. Vabalava esinemistele elas kaasa rohkesti tänulikku linnarahvast, oli ju siin esinejate vaatamine tasuta. Vabalavale pääsesid noortepundid Moosisai, Cipe, Dialekt, Mehepojad, HTG Bigband ja Toomas Ojasaar, Greip, Wigla jt.

Festivali väliskülalised olid: Gaudeamus ja Velička Tšehhimaalt, Mate Yehuda Iisraelist, Bursa Turkuaz Folklor Sanat Dernegi Türgist, Sudmalinas Lätist, Yeongnam Yesuldan Lõuna-Koreast, Bereginya Ukrainast, Skaz ja Karelia Venemaalt, Wielkopolanie Poolast. Mujalt eestist Piibar ja sõbrad, Liiso ja Viisuveeretajad Tallinnast, Sireli Tartust, West Läänemaalt, Kajakas Pärnust ja Jakobi Piigad Pärnu-Jaagupist. Lisaks esinejad Võrust ja Võrumaalt.

Rahvatantsukollektiividel oli nagu ikka võimalus end näidata avakontserdil, lõppkontserdil ja teistel peopäevadel pikema kavaga Kandle aia kontsertidel, kus esinemised vaheldusid tantsutubadega.
Ühise lavakontserdi andsid Kandles korealased, karjalased ja venelased.
Kreutzwaldi pargi põlispuude all võimeldi hommikuti etnostiilis. Sealsamas, kaunil promenaadil toimus laupäeval ka publikurohke rahvalaulukontsert loojuvale päikesele.

August Teppot meenutati ja austati taas võistumängimisega lõõtsadel.
Palju oli mõnusaid kontserte, esinesid Põlva Lõõtsaklubi, Eesti Mandoliini Orkester, Piibar ja sõbrad. Kirumpääl andis menuka etenduse „Tarkpääd Kirumpääl“ Papa Kreutzwaldi Õueteater.
Hämarikus rullus Kesklinna pargi vabaõhulinal lahti filmimaailm, öökino näitas „Kormorane“ ja dokfilme „Valge aborigeen“ ja „Hing“.

Kirikukontserdi andsid Mari Kalkun, Triin Arak, Tanel Kadalipp kavaga „Suvõhari“. Rahvarohke ja meelolukas oli taas erinevate rahvaste toite ja jooke pakkuv kulinaarium.
Simmanipuntideks olid sedakorda Tartes ja sõbrad koos välisrühmade muusikutega, Svjata Vatra, Vingerpill, Hellad Velled.

2010. a. festivali peomeeleolu hakkas end koguma kirikukontserdil kolmapäeval, 7. juuli õhtul; peo ametlik algus oli 8. juulil tavapärase rongkäigu, avakontserdi ja simmaniga. Peopäevil saadi osa oodatud kontsertidest, töötubadest, laadast, paljudest muudest toredatest üritustest, kuni 11. juuli keskööl festival simmani ja ilutulestikuga lõpetati.

Festivalil teema „uma puu“ hoidis pidulistel meeles, et lisaks teada-tuntud kase- ja kuusepuule on olemas ka hiiepuu, ristipuu, mastipuu, emapuu, ilmapuu… Festivali tarkusepesas jagas puude-tarkust folklorist Marju Kõivupuu, tema juhtida oli ka ristipuude juurde viinud ekskursioon.

Käsitöölaat toimus Võru kesklinnas peamiselt Jüri tänaval. Nii oli festivalil kaks „tõmbekeskust“ – Kandle aed ning kesklinn. Kesklinna tõmbas ka esimest korda vabalaval korraldatud noortelava programm.

Tegevusi toimus veel Kreutzwaldi muuseumi ruumides, hoovis ja aias. Vaadati kontserte, teatrit, kaasa sai lüüa jutu- ja käsitööpesas ja võru keele tunnis. Lastepesa koht oli Liiva tänaval, pilli- ja laulupesa leidsid huvilised Järve kooli õuelt ja öökino kesklinna pargist. Tantsupooltunnid olid endistviisi Kandle aias, samuti õhtused simmanid, ava- ja lõppkontsert.

Väliskülalistest jäid meelde Bulgaaria tantsulaste ebainimlikult väledad jalad, haldjalik Läti kandlevirtuoos Laima Jansone, prantslased, külalised Venemaalt, Türgist…
Lisaks muusikale ja tantsule sai mekkida ka võõraste maade maitseid rahvuslõunatel ja kulinaariumis.

Lõõtsade võistumängimisele tuli 25 võistlejat. Ka algajate klass näitas üles väga head taset. Nii mõnigi žürii liige, aga ka võistumängijad leidsid, et vähemalt August Teppo nimelisele võistumängimisele peaks lubama ikkagi vaid Eesti tüüpi lõõtsadel mängijaid. Muud, bajaani- ja karmoškamängijad, võiksid mõõtu võtta muudel võistlustel. Lõõtsade võistumängimiselt mindi koos Teppo kodutallu Loosule pidu jätkama.

XVI folgipeol tantsiti juba 11. korda tänavatantsu, mis sedakorda kujunes promenaaditantsuks Tamula rannal. Registreerunuid oli palju ja rõõm oli kuulda, et on neid, kes korjavad tantsu registreerimiskaarte, st on võtnud endale eesmärgiks osaleda kõigil tänavatantsudel. Tantsiti innuga ja rõõmsameelselt võtsid osa ka välisrühmade tantsijad. Kuna suurem osa tantsu käis rannal, siis võib vaid ette kujutada üleskerkinud tolmupilve… Tänavatantsule järgnesid õhtulaulud rannal.

Festivalirahvast rõõmustas ka suviselt soe eestimaine ilm. Kohtumiseni uuel folgipeol!

Viieteistkümnes festival sattus aastale, mil Eestit tabas tõsine majanduskriis ja eelarvekärped. Korraldajad otsustasid pidu siiski mitte päris ära jätta, vaid teha see lühem ja külastajale tasuta.

Reedel, 9. juulil käisid peo korraldajad varahommikul Roosisaare sillal päikesetõusu tervitamas, sooviti ja loodeti, et Võru foklooripidude traditsioon ei hääbuks.

Pidu avati samal päeval Lauluisa samba juures, kust mindi sõbralikus summas koos Kesklinna parki, kus kell 18 algas sünnipäevakontsert linnarahvale. Esinemiste vahele küsitleti peo sponsoreid, Võru linnapead, maavanemat ja teisi inimesi, kel peoga seoses midagi öelda või meenutada oli. Kesklinna park oligi seekord olulisim peopaik.

Päeval oli linnarahvas saanud osa laadamelust, meistrite õue tegemistest, lastele peeti maha oma folklooripidu.

Kreutzwaldi muuseumi õuel toimus kontserte, Papa Kreutzwaldi Õueteatri etendus oli pühendatud Võru linna juubelile, Are Uder pakkus vaatajaile rõõmu oma ühemeheteatri etendusega. Hilisõhtul mängiti sealsamas veel torupilli ja kuulati jutte.

Teppo talu pidu oli rõõmsalt rahva-, tantsu- ja pillimängurohke.

Laupäeval, 10. juulil toimus traditsiooniliselt pealava kontsert, kuigi kaugemaid külalisrühmi oli vähem. Pealava kontserdil esinesid Fibrill, Mordva ersa folkloorirühm “Tolava” Venemaalt, rahvamuusikaansambel “Piibar ja sõbrad” , segarahvatantsurühm “Tsuua Sulatsõ” ja kapell “Siller”, tantsurühm “Hõbedane”, Rusios Lätist, Tallinna Võru Seltsi folklooriansambel “Liiso”, segarahvatantsurühm “Kullerid”, vene folkloorirühm “Otšelje”, folkoorirühm “Muhu Ätses”, folkloorirühm “Kutsipuntis” ja folkloorirühm “Kuthya” Türgist.

Laupäevase päeva suurüritusteks olid lõõtsade võistumängimine ja tänavatants, milleks oli taas aastaid tagasi esimese tantsuna tantsitud Sabatants.

Tegutses meistrite õu ja toimetas käsitöö- ja kunstilaat.

Peo lõpetas simman, kus rahvast tantsutas meie oma ansambel Hoia ja Keela.

Peo teemaks – “Leeväst saa väke”. Külalisi oli 7 riigist: Belgiast, Leedust, Mehhikost, Norrast, Poolast ja Rootsist. Mujalt Eestist osalesid folkloorikollektiivid Tartust, Tallinnast, Põlvast, Värskast.

Peo teema kohaselt oli aukohal leib – armastatud ja austatud eestlaste toit. Oma leivateokogemusi jagas Hartsmäe talu perenaine. Laadal sättis oma kiviaja püstkoja üles Mõniste Muuseumi rahvas ja näitas, kuidas kiviajal leiba võidi küpsetada. Laste mänguõuel õpetas leivategu eesti Põllumajandusmuuseumi pere. Tamula ääres demonstreeris rehepeksu Timmide pere Jaagumäe talust.

Kandles toimunud kulinaariumi nime kandev rahvustoitude ja jookide pakkumise üritus kujunes mõnusaks ja meelolukaks nii toitude ja oma kultuuri tutvustajaile kui ka publikule.

Rohkesti oli sel aastal üritusi Lauluisa muuseumis: muusikakooli noorte kontsert, lõõtsameeste kontsert, Krabi Külateatri ja Papa Kreutzwaldi Õueteatri etendused, rahvapillide tutvustamine, jutuvestmise mõnusad õhtud, ansamblite Piccolo Folk ja Lilian Kapi ja Priit Laatre kontserdid, setude leelokooride kontsert

Armastust rahvaloomingu vastu aitas süvendada laste oma folklooripidu. Laste mänguõuel jätkus tegevust kõikideks peopäevadeks.

Tegevust pakuti meistrite õuel, keelehuvilistele tehti sissejuhatus toredasse võro kiilde. Populaarne oli rahvapillide õpituba.

Kirikukontsertidel astusid üles esimesel kontserdil Koit Toome ja teisel segakoor Hilaro.

Lisaks armastatud õhtulaulude kontserdile linnapargis lauldi sealsamas rohke rahva osavõtul ka ühislaule.

Tänulik publik kogunes Kesklinna pargis vabalava ette ülesastumisi nautima.

Traditsiooniliselt toimus laupäevasel päeval A. Teppo mälestuseks lõõtsameeste võistumängimine. A.Teppo kodukohas Loosul peeti maha mõnus õhtune külapidu.

Lavakontserdi Kandles andsid norrakad ja mehhiklased.

Tänavatantsuks olid sobilikult ühendatud Me lähme rukist lõikama, Voortants ja Kaera-Jaan.

Simmaniansambliteks olid Seelikukütid ja Untsakad, Fibrill ja Kihnu poisid, Hoia ja Keela, külalisrühmade muusikud, Tuulelõõtsutajad.

Festivali teemaks oli pööripäev, võro keeli käänüpäiv, oma kommete, maagia ja uskumustega.

Osalesid folkloorirühmad Seodo Sori (Lõuna-Korea), Bondeungdoslaget-BUL (Norra), Cana de Azucar (Costa Rica), Bru na Boinne (Iirimaa), Tecza (Poola), tšerkessi folkloorirühm Oshkha Mafa (Iisrael), Hõissasaa (Ungari), Bolneli (Gruusia), San Paolo (Itaalia), A Lanterna (Itaalia), Zabava (Venemaa), Ukrainat esindas duo Nikolai Juskov ja Nikolai Zbratski. Mujalt Eestimaalt olid esinejaiks mitme maa noortest koosnev Ethno on the road, Kapak-Habaja ja Kose noorterühm (Harjumaa), Koeru folkloorirühm (Järvamaa), Virvet (Ida-Virumaa), Käokirjas (Põlva), Kusta (Tartu), Kolumats (Tartumaa), Hanila Laulu- ja Mänguselts (Läänemaa), Reilender (Põlvamaa).

Festival algas neljapäeval, 19. juulil Lauluisa pargis, kust rongikäigus mindi avakontserdile Kandle aeda, sealsamas pidu 22. juulil lõppkontserdiga ka punktitati. Mis jäi nende kahe kontserdi vahele?

– kirikukontserdil astus üles ansambel Arrotajad (Anneli Kont Rahula, Celia Roose ja Ene Salumäe).
– Lauluisa muuseumi õues peeti võrokeelset jututuba (Silvi Jansons), vesteti lugusid lastele (Piret Päär ja Celia Roose). Muuseumi õu sobis ka Võru Muusikakooli laste kontserdiks, üles astusid ka kuumad poisid ansamblist Zetod. Ehedat seto laulu pakkusid Võrumaa seto leelokoorid. Esines ka Viljandi pärimusmuusikansambel Paabel (Sandra Sillamaa, Erko Niit, Arno Tamm, Tanel Kadalipp, Tõnu Tubli). “Libahunti” etendas Vastseliina Noorte Näitetrupp.
– maavalitsuse siseõues oli festivalipäevil võimalik viibida omamoodi klubilises ringis lauldes ja tantsides koos mitmelgi õhtul erinevate eestvõtjate innustusel. Publikut jätkus isegi hilise aja öökino seanssidele.
– simmanimuusikat tegid “Projekt” ja “Mees”, “Nukker Kukeke”, külalisrühmade muusikud ja “Hoia ja keela”, viimasel õhtul “Tuulelõõtsutajad”.
– August Teppo kodutalu Loosul on omamoodi Meka lõõtsameestele, 13. festivali ajal peeti seal maha ka mõnus ööpidu tulevalgel, lõõtsa ja tantsuga.
– kunsti- ja käsitöölaat oli erakordselt kaubarohke, laadameeleoluline, millele aitas kaasa ka lõbus ja lakkamatu tegevus laadalaval.
– oma püstkoja, meelsuse ja sõnumiga ollivaq pitto tulnu haanimeheq.
– õppida sai mitut asja – Järve kooli õuel rahvuslikku käsitööd, pilliõppes lõõtsa, kannelt, hiiu kannelt, viiulit ja torupilli, võro keele tunnis iks võro kiilt, midä muud, inglise tantse õpetas Chris Davis. Kes ise õppida ega proovida ei söandanud, sai tahtmise korral osa pillide ja pillilugude demonstratsioonidest, pealava kontsertide vahepeal õpetasid külalisrühmad huvilistele omi tantse, aga sedagi tegevust vaatasid paljud niisama mõnusalt pealt.
– lastele oli oma mänguõu, kus memmede-taatide õpetusel ja juhatusel hoiti üheskoos sidet põlvkondade vahel, ja oma traditsiooniline päiksepidu
– esimesed sammud rahvaloominguga tutvumise teel.
– rahvuslõunaid pakkusid korealased ja norrakad. Üllatavalt hästi läks korda ja pakkus suurt huvi ka linnarahvale kulinaarium Kandles, kus oma rahvustoite ja jooke pakkusid mõnusa kaasneva tegevuse, laulu ja tantsu saatel külalisrühmad.
– heatasemeline ja publikurohke oli taas lõõtspillide võistumängimine August Teppo mälestuseks. 2007.a. alustasid piduliku vande andmisega lõõtsapilli õpinguid peo sponsorid, Võru linnapea, teisedki tuntud inimesed, neilegi anti võimalus omandatuga kiidelda.
– tänavatantsuna kanti püüdlikult ja siira kaasaelamisega ette “Targa rehealune”.
– erakordselt meeleolukaks ja publikurohkeks kujunes õhtulaulude kontsert Tamula järve liivaribal.

Kohtumiseni Võrus 10.- 13. juulini 2008.a. – Võru XIV Folkloorifestivalil!

Peo tunnuslauseks oli “Igal puul oma juur”. Trükistelt ja reklaamidelt vaatas vastu jalgapidi kodukamaras ja pärimuses kinni olev tantsija, laulja, pillimees. Külalisrühmad olid sedakorda saabunud Iisraelist, Küproselt, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Ungarist ja Venemaalt. Mujalt Eestist: RTR West Haapsalust, Pillipiigad Harjumaalt, Taara – Upsijad Tartust, Liiso Tallinnast, Hõbehall, Heino Tartes sõpradega Põlvast, Omnus Hiiumaalt ja Siller Tartumaalt.

Peopaigaks kujunes enam kui varasematel aastatel Võru Maavalitsuse siseõu, kus esitati pillimuusikat, lauldi rahvalikke laule, korraldati tantsuklubi ja vaadati koos öökino. Tantsutundidele, kus oma rahvatantsude samme õpetasid külalistantsijad, lisandus võimalus õppida meile külla saabunud muusikutelt ka nende pillilugusid. Tuntud muusikaõpetajad aitasid omandada esimesi mänguvõtteid kandlel, torupillil, lõõtsal. Õppida sai ka võro keelt, meistrite õues prooviti puutööd, liivatrükki, trükkimist tekstiilile ja muud.

Aktiivne oli tegevus laadalaval Liiva tänava alguses, kus esinesid rahvamuusikud, tantsijad, toimus mitmesuguseid võistlusi.

Teatrielamusi pakkusid Lauluisa muuseumi õuel Are Uder mõnusas ühemehetükis “Krokodill ja torupill” ja Papa Kreutzwaldi Õueteater etendusega “Lähme hellad, käime kullad”. Kirikukontsertidel esines 13. juulil E Stuudio vaimuliku ja klassikalise vokaalmuusikakavaga, 14. juulil esinesid Pirjo Levandi (laul), Lembit Saarsalu (saksofon) ja Merle Kollom (orel).

Muuseumi õuel esines lõõtsakuningas Juhan Uppin, väga menukas oli Anu ja Triinu Tauli Mulgimaa laulude kava. Pillipiigad pakkusid hoogsaid pillilugusid ja algatasid ühislaule.

Laste päralt oli mänguõu, ja traditsiooniliselt oma kontsert Päikesepidu. Lasteõuel tegutses päris oma lava, kus oli võimalus üles astuda laste folkloorikollektiividel.

Rahvuslõuna pakkusid prantslased ja rootslased.

Tänavatantsuna oli kavas lustakas Kuppari muori.

Simmanimuusikat tegid ansamblid PS Troika, Karavan, Võru Velled koos välismuusikutega ja Hellad Velled.

Üheteistkümnenda folklooripeo deviisiks oli “Igal ühel oma pill”. Kandle aia peoplatsil kasvas pillipuu, peo peremees ja perenaine pidid igasugustest eksootilistest pillidest helisid välja meelitama. Südilt esines maakonna ja linnajuhtidest koosnev rahvapilli koondorkester. Külalisrühmad olid saabunud järgmistest riikidest: Itaalia, Poola, Sloveenia, Kreeka, Läti, Iisrael, Ukraina. Usbeki kultuuri esindas kollektiiv, mis koosnes kaugelt Usbekimaalt saabunud esindajast ja Eestis elavatest usbekkidest. Eestist olid Võrus esinemas Soveldajad, Savijalakesed ja Tantsusarvikud Tallinnast, Pillero ja Siller Tartumaalt, Haavikuemandad ja Kusta Tartust, Lustlik Läänemaalt ja Jõgevahe pere Jõgevamaalt. Rahvapilli koondorkestris mängisid ka Põlva rahvapillimehed. Koselt Harjumaalt olid saabunud eesti Noorte Viiulikoor ja Pillipiigad.

Sel peol oli suurem rahvaliku muusika ja pillimängu osakaal. Neljapäeval, 14. juulil vedasid maavalitsuse hoovil rahvast eesti tantse tantsima Savijalakesed ja Tantsusarvikud. Kreutzwaldi muuseumi õuel esines ansambel Väike Seltsike. Huvilistel oli festivalipäevadel võimalus meisterdada lihtsamaid pille, õppida mängima torupilli, setu kannelt, rahvalikku viiulit. Muuseumi õuel lauldi üheskoos rahvalaule.

Toimusid Papa Kreutzwaldi Õueteatri laste näitetrupi etendused “Anderseni jutuvakk”. 17. juulil pakkus teatrirõõmu “Vilde Teater” etendusega “Sanna takah tiigi man”. Nagu alati, olid ülipopulaarsed Piret Pääri jutuvestmised muuseumis ja kirikukontserdid, esinesid Elviira Varik ja Celia Roose (14. juulil) ja Kärt Johanson ja Robert Jürjendal (15. juulil).

Rahvusliku õhtusöögi pakkusid külalised Iisraelist ja lõunasöögi lätlased.

Menukas nii mängijate kui ka publiku meelest oli A.teppo mälestusele pühendatud lõõtsamängijate jõuproov.

Laste rõõmuks tegutses mänguõu ja kauplemiselamusi pakkus käsitöö- ja kunstilaat Liiva tänaval.

Tänavatantsuna tantsiti taas hulgakesi Võru linna tänavail “Savikoja venelast”.

Simmanitel tegid tantsumuusikat ansamblid Vanaviisi, Apelsin, Untsakad ja meile külla saabunud pillimehed.

Festivali austasid oma kohalolekuga Austria ja Ukraina suursaadikud Eestis ja kultuuriminister Urmas Paet.

Välisrühmad olid Kreekast (kaks kollektiivi), Küproselt, Lätist, Prantsusmaalt, Ungarist, Austriast, Šveitsist, Ukrainast, Rootsist ja Poolast. Mujalt Eestist Mathilde ja Rukkilill, Helin ja Kolumats Tartumaalt, Segapidi ja Viru-Nigula mehed ja Tarvanpää noored Virumaalt, Tallinnast sealsed võrokesed oma ansambliga Liiso.

Peoplatsil Kandle aias oli sepp Peeter Reemann üles seadnud sepapaja ja tagus seal peole endale ja kõikidele külalistele õnnerauda. Mõnusalt tantsiti sedakorda tänavatantsuna Mustjala kerarongi.

Festival püüdis (esmakordselt!) õpetada huvilistele võro kiilt ja traditsiooniliselt torupillimängu, rahvatantse, rahvalaule ja rahvapille, rahvuslikku käsitööd. Rahvuslõunad pakkusid kreeklased ja poolakad.

Simmaniansambliteks olid Meie Mees, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Lehmakommionud, Untsakad.

Välisrühmad olid Lätist (kaks kollektiivi), Leedust, Itaaliast, Poolast, Ungarist, Serbiast, Prantsusmaalt (eesti juurtega pereansambel), Soomest, Venemaalt, Türgist, Ukrainast. Mujalt Eestist Leigarid Tallinnast, Virumaa noorteorkester, Kolumats Tartumaalt, Helin ja Priitahtlikud Wundersellid Tartumaalt, Leola ja Kuldar Viljandist, Taidealaid Hiiumaalt, Suprjadki Narvast, Lahemaa rahvamuusikud Virumaalt, Siidisõsarõ ja Liiso Tallinnast, Kõivokõnõ Põlvamaalt, Eesti tantsujuhtide rahvatantsurühm.

Peo teemaks olid pulmad, muuseumi õuel lavastati eesti ja soome ühisjõududega pulmapidu Kagu-Eesti moodi, eestvõtjaks Eesti tantsujuhtide rahvatantsurühm.

Prantsusmaalt tulnud pereansambel andis menuka kohvikukontserdi, kus loeti luulet ja esitati keskaegset muusikat. Kirikus esines ansambel Triskele ja ülimenukalt ka Tormis Prantsusmaalt.

Suurt rõhku pandi pilliõppele. Simmaniansamblid olid Meie Mees, Vanaviisi, Lehmakommionud ja Zorbas.

Tänavatantsuks oli seekord pulmades tantsitud voortants. Meiega koos tantsiti seda ka Porkunis, Kundas, Rakveres, Tallinnas ja Tartus.

Peo teemaks oli seekord saun ja saunakombed

Välisrühmad olid Venemaalt, Hispaaniast, Türgist, Ukrainast, USAst (indiaanlased), Tšehhist, Soomest, Gruusiast, Kreekast, Jugoslaaviast, Ungarist ja Lätist. Mujalt Eestist Karupojad Otepäält, Mathilde Tartumaalt, Sõsarad Viljandist, Helmine Põlvamaalt.

Lisaks tantsude õpetamisele kutsuti rahvast üheskoos rahvalaule laulma. Festivalirahva ühine pidu peeti taas Rõuges.

Simmanil on ülimenukas Meie Mees, ka Justamendi, Jäägermeistrite ja Väikeste Lõõtspillide Ühingu muusika saatel jätkus tantsijaid.

Tänavatantsuks oli kolonntants. Ikka lihtne ja väärikas, nagu kõik eesti vanad rahvatantsud. Rahvas tuli jälle tuhandete kaupa ja lustis!

Peo teemaks oli seekord kaev – puhas vesi kui elu allikas ja hoidja.

Välisrühmad olid Kanadast (kaks kollektiivi, neist üks Kanada filipiinlaste rühm), Ungarist, Jugoslaaviast, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt vene ja udmurdi folkloorirühm, Ukrainast. Mujalt Eestist Karupojad Otepäält, Sinimaniseele ja Siller Tartumaalt, Käokirjas Põlvast, Tornimäe segarühm ja Pöide Piigad Saaremaalt, Kadri ja Sõbrad Viljandist, Laudaukse Kääksutajad ja Liiso Tallinnast. Sel aastal algas festival juba päev varem Kandle aias tantsuetendusega „Aastaring”. Vabaduse platsil oli püsti õlletelk, kus hommikupoolikuti just kuigi palju õlle- ja rahvakunstisõpru polnud.

Filipiinlased andsid kaks ülimenukat kontserti Kandle laval. Lõunat pakkusid nad neile omaselt liivases keskkonnas Tamula kaldal. Muuseumi õuel ja aias pakuti setu toite.

Simmanipundid olid seekord Väikeste Lõõtspillide Ühing, Meie Mees, Jäägermeister ja Untsakad. Võrumaa ilusat loodust lasti külalistel nautida sel aastal Rõuges.

Tänavatantsuks oli „Kägara”, 2590 tantsijat tegid 1374 meetri pikkuse kägara. Roosisaarel toimetas Ivar Jõgeda, kes näitas huvilistele, kuidas muiste savinõusid tehti ja põletati.

Festivali kaunistas uhke kiik.Peo peremees ja perenaine võtsid rühmi vastu ning saatsid ära kiige juures. Üles oli seatud kangasteljed, kooti festivali – ja ajakangast.

Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Välisrühmad olid Inglismaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast, Lätist, Poolast, Venemaalt, Hispaaniast, Rootsist, Ukrainast, Iisraelist. Mujalt Eestist olid Savijalakesed ja Meero Tallinnast, Ruusa noorterühm Põlvamaalt, Segapidi Lääne-Virumaalt.

Simmaniansamblid olid Apelsin, Vanaviisi, Meie Mees, L’Dorado.

Välisrühmad olid Inglismaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast, Lätist, Poolast, Venemaalt, Hispaaniast, Rootsist, Ukrainast, Iisraelist. Mujalt Eestist olid Savijalakesed ja Meero Tallinnast, Ruusa noorterühm Põlvamaalt, Segapidi Lääne-Virumaalt.

Peetakse eraldi folklooritundi lastele, et hoida sidet põlvkondade vahel ja hoida alles armastus linase riide ja labajalasammu vastu.

Inglased pakkusid kellaviieteed. Leigarid näitasid eesti rahvarõivaid ja õpetasid neid kandma.

Kandles näidati hilisõhtuti vähestele unetutele antropoloogilisi filme.

Esimest korda tantsiti tänaval- Sabatantsu. Rivi pikkus oli 2183 meetrit ja tantsijaid oli 4594.

Festivali läbivaks teemaks oli tööteema – kangakudumine ning seega ka festivalikanga kudumine.

Välisrühmad olid Austriast, Taanist, Soomest, Saksamaalt (kaks kollektiivi), Ungarist, pillimees Indiast, Lätist, Leedust, Venemaalt (kaks kollektiivi Mordvast), Slovakkiast, Rootsist, Türgist, Ukrainast, USAst sealsed eestlased.

Mujalt Eestist Hiiu Sõlg ja Killuke Hiiumaalt, Kajakas Pärnust.

Lauluisa samba juures lugesid külalised omas keeles (kui tõlge olemas) lugema meie rahvuseepost „Kalevipoeg”.

Rühmade ja suursaadikute vastuvõtul pakuti setu toite, alates sellest korrast ongi püütud pidulikul vastuvõtul rühmade esindajaile pakkuda eesti toite: putru, kilu, hapupiima, kalja.

Simmanimuusikat tegid Väikeste Lõõtspillide Ühing, Meie Mees, Los Desperados ja Untsakad.Lisaks tantsutundidele tutvustas Margus Veenre lastele rahvapille. Kirikukontserdil esinesid festivali külalised.

Eesti-Soome suur ühisettevõtmine oli soome pulma suurejooneline lavastus muuseumi õuel, kus lisaks toredale vaatemängule anti ka süüa ja juua.

Rühmade ühisõhtu oli sel korral Kurgjärvel.

Esmakordselt seoti pidu kindla teemaga – tuli kui päike, kui elu alus.

Festivali tulid Võrru austama mitme osaleva maa suursaadikud Eestis.

Välisrühmad olid Austriast, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Venemaalt, Hispaaniast, USAst. Mujalt Eestist Käkra Valgamaalt, Hoiuspuu Pärnust, Pääsuke Tallinnast ja Põlva maakonna koondrühm. Esinejaid oodati koguni Aafrikast, nad jäid siiski tulemata. Vallad kasutasid agarasti võimalust kutsuda festivalikülalisi oma pidudele esinema.

Simmanimuusikat tegid Kukerpillid, Folkmill, Untsakad ja Justament.

Rahvuslõunat pakkusid norrakad ja ungarlased.

Uue tegevusena pakutakse nii osalejaile kui publikule võimalust õppida teiste rahvaste tantse. Piret Päär alustas muinasjuttude vestmist lastele ja suurtele.Ülimenuka kirikukontserdi andsid Tõnis Mägi ja vennad Johansonid. Rühmade ühine simman oli taas Mõniste mail Karisöödi pargis.

Folklooripeoga koos peeti Võrus ka X üleriigiline rahvamuusikapidu.

Välisrühmad olid Soomest (kolm kollektiivi), Ungarist (kaks kollektiivi), Leedust (kaks kollektiivi), Moldaaviast, Poolast, Venemaalt (kaks vene ja üks mordva kollektiiv), Rootsist, Šveitsist, Iisraelist, Türgist, Lätist. Mujalt Eestist Saue Kägara, Kanarbik Pärnumaalt, On Nigu On Tartust, Kullero ja Mummo Pärnust, koondkollektiiv Põlvast, Tarvanpää Rakverest, Kukulind, Kiitsharakad Raplamaalt, Ahjualused.

Esimest aastat korraldati kirikukontserte. Eriliselt mõjus Mordva ansambli Torama esinemine.

Hoogu võttis tegevus laadalaval. Linna toitlustuskohtades pakuti festivalikülalistele võimalust õhtuti muusikat teha. Restoranis Võru pakkusid esimestena oma rahvuslõunat ungarlased, korraldati ka türgi õhtu.

Simmanitel esinesid Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Beergrass ja Kukerpillid.

Rühmade väljasõit ja ühine peoõhtu toimus Mõniste mail Karisöödil.

Välisrühmad olid Lätist, Leedust (kaks kollektiivi), Poolast, Venemaalt vene ja mari folkloorigrupid, Ukrainast, Rumeeniast, Slovakkiast, Iisraelist. Mujalt Eestist olid külas Rütterite pere muusikud Harjumaalt, Jandali Valgamaalt, Kullerkupud Virtsust, Kaera-Jaan Pärnust, Nõo folkloorirühm, Vallatud Pärnumaalt. Esimeseks teatrietenduseks oli Tallinna Toomteatri etendus „Mardilood” Kreutzwaldi muuseumi õuel. Üles astus ka Kandle oma trupp Õkva Prõlla.

Laste jaoks mänguõu Kandle maja kõrval lasteaia hoovil. Vaatajate soovil korratakse „Paganamaa legende”.

Simmanitel mängisid Untsakad, Folkmill, Ummamuudu, üks pidu peeti koos Kaarel Kosega.

Välisrühmad olid 1995.a. Taanist, Inglismaalt, Soomest (kolm kollektiivi), Lätist, Leedust, Poolast ja Mari kollektiiv Venemaalt. Mujalt Eestist Jauram Tõrvast ja Vöökiri Tartust.

Lõõtsameeste võistumängimine August Teppo auks tõi kokku palju pillimehi ja uskumatult arvukalt publikut. Nii on see ka jäänud. Lõõtsameeste üritust toetas ja toetab Võru vald, August Teppo koduvald.

Pargis lauldi päikeseloojangu ajal. Lastele oli oma folklooritund. Pühapäeva hommikul peeti kirikus koos Vastseliina ja Rauma (Soome) kooriga festivali jumalateenistus. Õhtuti lustiti Justamendi, Untsakate, Soome pillimeeste ja Ummamuudu muusika saatel.

Paganamaal tantsiti menukalt „Paganamaa legende”.

Festivali maskott oli juba siis vahva Haanjamaa mees lõõtsaga.