Festivali teemaks oli pööripäev, võro keeli käänüpäiv, oma kommete, maagia ja uskumustega.
Osalesid folkloorirühmad Seodo Sori (Lõuna-Korea), Bondeungdoslaget-BUL (Norra), Cana de Azucar (Costa Rica), Bru na Boinne (Iirimaa), Tecza (Poola), tšerkessi folkloorirühm Oshkha Mafa (Iisrael), Hõissasaa (Ungari), Bolneli (Gruusia), San Paolo (Itaalia), A Lanterna (Itaalia), Zabava (Venemaa), Ukrainat esindas duo Nikolai Juskov ja Nikolai Zbratski. Mujalt Eestimaalt olid esinejaiks mitme maa noortest koosnev Ethno on the road, Kapak-Habaja ja Kose noorterühm (Harjumaa), Koeru folkloorirühm (Järvamaa), Virvet (Ida-Virumaa), Käokirjas (Põlva), Kusta (Tartu), Kolumats (Tartumaa), Hanila Laulu- ja Mänguselts (Läänemaa), Reilender (Põlvamaa).
Festival algas neljapäeval, 19. juulil Lauluisa pargis, kust rongikäigus mindi avakontserdile Kandle aeda, sealsamas pidu 22. juulil lõppkontserdiga ka punktitati. Mis jäi nende kahe kontserdi vahele?
– kirikukontserdil astus üles ansambel Arrotajad (Anneli Kont Rahula, Celia Roose ja Ene Salumäe).
– Lauluisa muuseumi õues peeti võrokeelset jututuba (Silvi Jansons), vesteti lugusid lastele (Piret Päär ja Celia Roose). Muuseumi õu sobis ka Võru Muusikakooli laste kontserdiks, üles astusid ka kuumad poisid ansamblist Zetod. Ehedat seto laulu pakkusid Võrumaa seto leelokoorid. Esines ka Viljandi pärimusmuusikansambel Paabel (Sandra Sillamaa, Erko Niit, Arno Tamm, Tanel Kadalipp, Tõnu Tubli). “Libahunti” etendas Vastseliina Noorte Näitetrupp.
– maavalitsuse siseõues oli festivalipäevil võimalik viibida omamoodi klubilises ringis lauldes ja tantsides koos mitmelgi õhtul erinevate eestvõtjate innustusel. Publikut jätkus isegi hilise aja öökino seanssidele.
– simmanimuusikat tegid “Projekt” ja “Mees”, “Nukker Kukeke”, külalisrühmade muusikud ja “Hoia ja keela”, viimasel õhtul “Tuulelõõtsutajad”.
– August Teppo kodutalu Loosul on omamoodi Meka lõõtsameestele, 13. festivali ajal peeti seal maha ka mõnus ööpidu tulevalgel, lõõtsa ja tantsuga.
– kunsti- ja käsitöölaat oli erakordselt kaubarohke, laadameeleoluline, millele aitas kaasa ka lõbus ja lakkamatu tegevus laadalaval.
– oma püstkoja, meelsuse ja sõnumiga ollivaq pitto tulnu haanimeheq.
– õppida sai mitut asja – Järve kooli õuel rahvuslikku käsitööd, pilliõppes lõõtsa, kannelt, hiiu kannelt, viiulit ja torupilli, võro keele tunnis iks võro kiilt, midä muud, inglise tantse õpetas Chris Davis. Kes ise õppida ega proovida ei söandanud, sai tahtmise korral osa pillide ja pillilugude demonstratsioonidest, pealava kontsertide vahepeal õpetasid külalisrühmad huvilistele omi tantse, aga sedagi tegevust vaatasid paljud niisama mõnusalt pealt.
– lastele oli oma mänguõu, kus memmede-taatide õpetusel ja juhatusel hoiti üheskoos sidet põlvkondade vahel, ja oma traditsiooniline päiksepidu
– esimesed sammud rahvaloominguga tutvumise teel.
– rahvuslõunaid pakkusid korealased ja norrakad. Üllatavalt hästi läks korda ja pakkus suurt huvi ka linnarahvale kulinaarium Kandles, kus oma rahvustoite ja jooke pakkusid mõnusa kaasneva tegevuse, laulu ja tantsu saatel külalisrühmad.
– heatasemeline ja publikurohke oli taas lõõtspillide võistumängimine August Teppo mälestuseks. 2007.a. alustasid piduliku vande andmisega lõõtsapilli õpinguid peo sponsorid, Võru linnapea, teisedki tuntud inimesed, neilegi anti võimalus omandatuga kiidelda.
– tänavatantsuna kanti püüdlikult ja siira kaasaelamisega ette “Targa rehealune”.
– erakordselt meeleolukaks ja publikurohkeks kujunes õhtulaulude kontsert Tamula järve liivaribal.
Kohtumiseni Võrus 10.- 13. juulini 2008.a. – Võru XIV Folkloorifestivalil!