Peo tunnuslauseks oli “Igal puul oma juur”. Trükistelt ja reklaamidelt vaatas vastu jalgapidi kodukamaras ja pärimuses kinni olev tantsija, laulja, pillimees. Külalisrühmad olid sedakorda saabunud Iisraelist, Küproselt, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Ungarist ja Venemaalt. Mujalt Eestist: RTR West Haapsalust, Pillipiigad Harjumaalt, Taara – Upsijad Tartust, Liiso Tallinnast, Hõbehall, Heino Tartes sõpradega Põlvast, Omnus Hiiumaalt ja Siller Tartumaalt.
Peopaigaks kujunes enam kui varasematel aastatel Võru Maavalitsuse siseõu, kus esitati pillimuusikat, lauldi rahvalikke laule, korraldati tantsuklubi ja vaadati koos öökino. Tantsutundidele, kus oma rahvatantsude samme õpetasid külalistantsijad, lisandus võimalus õppida meile külla saabunud muusikutelt ka nende pillilugusid. Tuntud muusikaõpetajad aitasid omandada esimesi mänguvõtteid kandlel, torupillil, lõõtsal. Õppida sai ka võro keelt, meistrite õues prooviti puutööd, liivatrükki, trükkimist tekstiilile ja muud.
Aktiivne oli tegevus laadalaval Liiva tänava alguses, kus esinesid rahvamuusikud, tantsijad, toimus mitmesuguseid võistlusi.
Teatrielamusi pakkusid Lauluisa muuseumi õuel Are Uder mõnusas ühemehetükis “Krokodill ja torupill” ja Papa Kreutzwaldi Õueteater etendusega “Lähme hellad, käime kullad”. Kirikukontsertidel esines 13. juulil E Stuudio vaimuliku ja klassikalise vokaalmuusikakavaga, 14. juulil esinesid Pirjo Levandi (laul), Lembit Saarsalu (saksofon) ja Merle Kollom (orel).
Muuseumi õuel esines lõõtsakuningas Juhan Uppin, väga menukas oli Anu ja Triinu Tauli Mulgimaa laulude kava. Pillipiigad pakkusid hoogsaid pillilugusid ja algatasid ühislaule.
Laste päralt oli mänguõu, ja traditsiooniliselt oma kontsert Päikesepidu. Lasteõuel tegutses päris oma lava, kus oli võimalus üles astuda laste folkloorikollektiividel.
Rahvuslõuna pakkusid prantslased ja rootslased.
Tänavatantsuna oli kavas lustakas Kuppari muori.
Simmanimuusikat tegid ansamblid PS Troika, Karavan, Võru Velled koos välismuusikutega ja Hellad Velled.