Välisrühmad 2019

Eesti rühmade kohta saab lugeda SIIT!

Tantsu- ja folklooriansambel Ihna Saksamaalt

Tantsutrupp loodi juba aastal 1957 Pommeri sõjapõgenike poolt, kes soovisid uues kodus Baierimaal hoida oma kodukandi traditsioone. Nime on grupp saanud jõe Ihna järgi, mis samuti asub Pommeri regioonis. Esinemistel kannavad nad kostüüme, mis umbes 170 aastat tagasi olid Pommeri piirkonna pühapäeva- ja piduriided.

Laulu- ja tantsuansambel NowaHuta Poolast

Ansambel NowaHuta on oma nime saanud piirkonna järgi, kust nad on pärit – Krakowi linnast NowaHuta piirkonnast – ning grupp loodi juba 1953. aastal. Enda esinemiste kohta ütlevad nad, et need on mitmekülgsed ning kindlasti on võimalik ühe etenduse jooksul näha mitmeid konstüüme. Nende esinemiskostüümid põhinevad erinevates Poola piirkondades 19. sajandil kasutatud riietel.

Tantsusansambel Ara de Madrid Hispaaniast

Ansambli Ara de Madrid, mis on loodud aastal 1983, hing on nende juhendaja CarminaVillar. Tema juhendamisel korraldatakse koos trupiga rahvusvahelist folkloorifestivali ning ta on avanud mitu tantsukooli üle kogu Hispaania. Oma tegutsemisaja jooksul on trupp külastanud üle 40 välisriigi. Oma programmis antakse ülevaade erinevate Hispaania piirkonde folklooritraditsioonidest – Andaluusia flamenkost kuni boolerotraditsioonideni.

Lõuna-Tšiili ülikooli rahvatantsuansambel Tšiilist

Ansambli lõi Lõuna-Tšiili ülikooli (Universidad Austral de Chile) juurde 1979. aastal professor Julio Mariangel. Nende repertuaari kuuluvad peamisel Lõuna-Tšiilli piirkondadele iseloomulikud tantsud. Samuti kasutavad nad oma esinemistel erinevaid kostüüme. Kesk-Tšiili piirkonna kostüümid meenutavad Hispaania kostüüme. Lihavõttesaarelt pärit kostüümid aga tuletavad meelde Polüneesia kultuuriruumi.

Mari Eli Vabariigi folklooriansambel Murseskem

Mari ansambel Murseskem loodi 1979. aastal, seega tähistavad nad sel aastal oma 40. sünnipäeva. Ansambli juhendaja on Evgeni Kamenšikov. Murseskem on kuulsust toonud kogu oma külale Ivansolale. Ansambel tutvustab maride traditsioonilisi rahvapille, -laule ja tantsusamme, mida ansambel on välitöödel kogunud. Nende rahvariided on autentsed, nii nagu nende laulud ja tantsudki. Eripäraks on see, et lisaks traditsioonilistele instrumentidele mängitakse mari rahvuslikku viiulit (ijakovõž), torupilli (šuvõr) ja trummi (tümõr). Ansambel on oodatud esineja nii kohalikel sündmustel kui ka kaugemal. Rühm on pälvinud mitmeid tunnustusi, aukirju vabariiklikul, ülevenemaalisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Folkloorirühm Rosstan Venemaalt

Rosstan esindab Tjumeni regiooni Venemaal. Folkloorirühma lõi 1990. aastal Lilia Demin. Selle kollektiivi jaoks on oluline nii oma traditsiooni esitamine kui ka kogumine. Just tänu neile on Tjumeni regiooni folkloorset pärandit kogutud ja huvilistele kätteaadavaks muudetud. Nad korraldavad ka juba kümnendat aastat oma kodukohas rahvusvahelist festivali “Siberi kevad”. Nende esinemisprogramm koosneb paljuski lauludest ja tantsudest, mid nad on oma folkloorikogumisretkedel ise õppinud. Oma esinemistel kasutavad nad kostüüme, mis on valmistatud Lääne Siberis 18.–19. sajandil kantud riiete põhjal.