Välisrühmad olid Lätist (kaks kollektiivi), Leedust, Itaaliast, Poolast, Ungarist, Serbiast, Prantsusmaalt (eesti juurtega pereansambel), Soomest, Venemaalt, Türgist, Ukrainast. Mujalt Eestist Leigarid Tallinnast, Virumaa noorteorkester, Kolumats Tartumaalt, Helin ja Priitahtlikud Wundersellid Tartumaalt, Leola ja Kuldar Viljandist, Taidealaid Hiiumaalt, Suprjadki Narvast, Lahemaa rahvamuusikud Virumaalt, Siidisõsarõ ja Liiso Tallinnast, Kõivokõnõ Põlvamaalt, Eesti tantsujuhtide rahvatantsurühm.
Peo teemaks olid pulmad, muuseumi õuel lavastati eesti ja soome ühisjõududega pulmapidu Kagu-Eesti moodi, eestvõtjaks Eesti tantsujuhtide rahvatantsurühm.
Prantsusmaalt tulnud pereansambel andis menuka kohvikukontserdi, kus loeti luulet ja esitati keskaegset muusikat. Kirikus esines ansambel Triskele ja ülimenukalt ka Tormis Prantsusmaalt.
Suurt rõhku pandi pilliõppele. Simmaniansamblid olid Meie Mees, Vanaviisi, Lehmakommionud ja Zorbas.
Tänavatantsuks oli seekord pulmades tantsitud voortants. Meiega koos tantsiti seda ka Porkunis, Kundas, Rakveres, Tallinnas ja Tartus.