Festival 2018

XXIV Võru pärimustantsu festival toimub 5.-8. juulini 2018, mis kannab nime „Teppo timm ja polkasamm“.

Tantsimine ja laulmine on olnud eestlastele omane ajast-aega. Seda on tehtud koos lauluringmängudes kui ka eraldi tegevusena. Ükski suurem rahvakogunemine, oli ta siis jaanipäev või pulmad, ei möödunud ilma tantsu ja lauluta. See on liitnud meie esivanemaid ja liidab ka meid. Ühe rõõm saab teise rõõmuks ja teadmine, et me pole siin Eestimaal üksi teeb meid tugevamaks ja paremaks. Hetkeks ununevad mured ning tants, laul ja pillimäng on justkui hingepalsamiks.

Aasta tagasi pöörasime erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd tutvustame polkasammu. Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla. See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul. Festivali raames toimuvad mitmed tantsutoad ja neli suuremat tantsuüritust:

1. 29.04.2018 – TEATETANTS „Võru tantsib“ Võru linna tänavatel, osalevad Võru linna ja lähiümbruse koolid, lasteaiad ja asutused;
2. 07.07.2018 – Võru Pärimustantsu festivali TÄNAVATANTS, osalevad kõik festivali külalised kui ka kõik tantsuhuvilised;
3. 08.07.2018 – Võru Pärimustantsu TANTSUORIENTEERUMINE, osalevad kõik tantsuhuvilised;
4. 08.12.2018 – II TALVE TANTSUPÄEV, osalevad tantsurühmad Eestist kui ka kõik muud tantsuhuvilised.

Pärimustantsude tutvustamise eesmärgil oleme 20(18). aastaks välja valinud 18 tantsu, millest üheksas tantsus saab tantsida erinevaid polkasamme.Väga paljud tantsud on pärit Vana-Võromaalt, lisaks neile võrdluseks tantsime juurde ka mujalt Eestist pärit tantse, mille taolisi (näiteks vooris tantsitavad tantsud) meil Kagu-Eestis ei ole.

POLKASAMMUST. XIX sajandil jõudsid Eestisse üksteise järel reilender, galopp, polka-masurka, valss uuel kujul, krakovjakk jne ning nende seas ka polka. Rahvale meeldis enim just polka, mis sai eriti populaarseks XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses. Tegu on lihtsa ja hoogsa sammuga, millele on iseloomulik 2/4 takimõõt. Iga rahvas on polkasammule lisanud iseloomulikke jooni ja nii on seda teinud ka eestlased. Ainuüksi polkasammude nimed, mida Eestis tantsitakse räägivad iseenda eest: talla-, kolmesammu-, pöia-, hüplev-, hüpak-, põlvetõste-, hiidlase-, parila-, ülejala-, vanaisa-, kanna-, sääreheitepolka. Lisaks veel hüppega, hiiu, vajuv ja galopjas polka ning libliksamm. Meie kagunurgas on tantsitud polkadega seotud tantse natukene teistmoodi kui seda on tehtud põhjapool. Lõuna-Eestit on mõjutanud lähedus Venemaaga aga ka Lätiga. Polkatantsude võidukäik sai alata ka tänu sellele, et XIX sajandil hakkasid levima torupilli kõrval ka viiul, kannel ja nii Eestis kui ka Vana-Võromaal kanda kinnitanud lõõtspill (harmoonika).