August Teppo (29.08.1875 –07.12.1959)

Eesti kuulsaim ja hinnatuim lõõtspillimeister

August Teppo sündis Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Tema esimeseks õpetajaks oli vend Aleksander ning esimeseks pilliks vanema venna üherealine vabrikus valminud (tõenäoliselt Vene päritolu ) lõõtspill. Vend suri kui August oli 11 aastane. 12 aastaselt hakkas ta vennast järele jäänud pilli parandama ja häälestama. „Siit ma saigi otsa kätte“: on ta ise hiljem öelnud.

Esimese päris oma pilli tegi August otsast lõpuni valmis eri andmetel kas 15- või 17-aastaselt. Aastaks 1910 oli ta oma tehnika põhiosas välja kujundanud ning sellest alates valmis igal aastal keskmiselt kaks pilli.

Teppo lõõts

August Teppo valmistas nii kolme- kui ka neljarealisi lõõtspille. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline, st meloodianupud asuvad neljas reas ja iga nupuvajutus paneb võnkuma kolm keelt. Teppo lõõts põhineb diatoonikal, st sellega saab mängida ainult mažoorses helilaadis lugusid. Diatoonilisele lõõtspillile üsna tüüpiliselt on Teppo lõõtsad bisonoorsed, st lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates annab üks ja sama nupp erineva noodi.

August Teppo valis hoolikalt pillide korpuse ja keele materjale, töötas välja pillivalmistamistehnika ning valmistas ise väga peened ja täpsed tööriistad. Pillide keeled olid Rootsist või Saksamaalt tellitud pronksisulamist ja ülitäpse materjalitunnetusega sepistatud. Puitmaterjalina on kasutatud vahert, tamme ja õunapuud; pillid on kunstipäraselt kaunistatud vasest või valgevasest ornamentidega. Teppo lõõtsad on häälestatud kuulmise järgi naturaalse häälestusega, mis annab väga puhtalt kõlavad akordid; enamiku pillide põhihelistik on E-duuri lähedal.

Kõrgelt hinnatavaks teeb Teppo lõõtspillid eeskätt nende kaunis särav tämber ja väga hea häälespüsivus. Puudustena on nimetatud asjaolu, et mäng sellel pillil nõuab küllalt palju jõudu, bassikeelteni ei jõua õhk piisava kiiruse ja kogusega ning neid on väga keeruline häälestada.

Kokku valmistas August Teppo eri hinnangutel 120-200 pilli, neist on tänaseni säilinud u 30, säilinuist vanim on tehtud 1894. aastal. 20. sajandi algul maksis lõõtspill 80-100 rubla (tööhobuse hinnaks oli u 20 rubla); 21. sajandi algul võib Teppo valmistatud lõõtspill maksta mitukümmend tuhat krooni.

Nn Teppo koolkonda kuuluvad hilisemad Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtsade valmistajad pillimeistrid Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt.

Teppo lõõtspill on kantud ka Eesti Vaimse Kultuuripärandi Nimistusse Nimistu asub aadressil http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/